eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika
Ajakirjandus oli geograafiliselt levinud (igas linnas või rajoonis oma maakonnaleht vms.), teemapõhine, demograafiliselt suunitletud. Viis suurt päevalehte, mis kõik oma numbri mahtu märgatavalt suurendasid. Suuremad kirjastusühisused ja nende väljaanded 1933. a eeltsensuur ajakirjanduses (tegelikult polnud see olukord nii hull, kui ta tookord paistis väljaannetele, seda võeti valulisemalt vastu kui tegelikult oli, samas julgeti vastu hakata, ajakirjandus mõnes mõttes ässitaski vastuliikumisi) Tõnisson riigivanemana Päevalehed vihased ning võitlesid eeltsensuuri määruse vastu. Ruumitäiteks ja boikotiks avaldati lehtedes täiesti sisuliselt mõttetuid lugusid/artikleid/õpetusi – kuidas paarituvad gorillad, kuidas kasvatada maasikaid jne jne. Ei avaldatud valitsuse teadaandeid, nt avaldati ka pealtnäha ilusat luulet (algab – Liisal on punane pliiats), mille esitähtedest moodustus „laku perset tsensor“. Algasid läbirääkimised valitsuse ja päevalehtede vahel. 17