aastate üleminekule õigeusku. Mis vaatles seda kui sotsiaalset liikumist. Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed põhjendused, mis viisid usuvahetuseni (statistilist analüüsi kasutas). Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, pühendus rahvusliku liikumise tegevusele ja probleemidele, rakendas oma üliõpilasi neile vastavaid uurimisteemasid andes. Tema teine oluline monograafia Eesti Aleksandrikooli liikumisest 1939. Pluss hulk lühemaid artikleid Balti rüütelkonna vastuliikumisest rahvuslikule liikumisele. 1930. aastate II poolel huvitus Jakob Hurdast ja Robert Jakobsonist. Pluss juhtis Eesti Kirjanduse Seltsi ajaloo osakonda, mis kogus ajaloolist traditsiooni, rahvamälestusi. Tema poolt väljatöötatud küsitluskava. Pidas oluliseks lokaalajaloo uurimist kuni küla tasandini. Kodulugu. Ka ülikooli juhtkonnas, Akadeemilises Seltsis, Ajaloolises Ajakirjas peatoimetajaks, ÕES-is. Prorektor ülikoolis J. Kõpu kõrval. 1938 ülikooli juhtimise
kirjanikuks sai Leberecht. Oluline küsimus, miks küüditamine tollal läbi viidi ja kas eesmärgid ka saavutati. Põhjuseks kollektiviseerimine - vabatahtlik kolhoosidesse astumine oli tagasihoidlik, ka peale pandud maksud ei kiirendanud seda. Märtsiküüditamine on kolhoseerimise seisukohalt murranguline, peale seda kolhoseerimise protsent suurenes märgatavalt. See ei olnud oluline mitte ainult kolhooside loomise seisukohalt, vaid see küüditamine võttis abi ära ka relvastatud vastuliikumisest - metsavendluselt. Repressioonide ulatus aastatel 1944-1953: Eestis langes represseeritute hulka 67 470 inimest, Lätis 118 998 inimest. Eesti puhul need andmed kattuvad meil olevate andmetega. Nende andmete puhul saab öelda, et see ulatus on paigas.
annaabi.ee 
