sümboliseeris vabadust ja mehelikkust, või siis mootorratturite kultuuriga nõrgemalt seotud „õlinäod“. Tugevalt seksistlike hoiakutega macho-kultuur vastandus nii modidele, õrnemale soole kui ka keskklassi elustiilile. Viimast käsitleti pehme ja naiselikuna, millegi vähem väärtuslikuna „tõelise mehelikkusega“ võrreldes Hipid: algusajaks 60ndad ja kohaks USA, eriti San Francisco California. Erinevalt teistest subkultuuridest valdav osa osalejaid keskklassi noored. Vastukultuuri ideoloogiad – mäss oma vanemate kodanliku kultuuri vastu. Seksuaalvabadus, uimastite tarvitamine, kommuunide loomine alternatiivseid eluväärtuseid järgides. Kuidas Hebdige’i käsitluses subkultuure ühiskonnas laiemalt seletati (ühiskonna osaks muudeti)? Subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. Läbi “tarbimisrituaalide paljastab subkultuur oma ‘salajase’
vaid paik, locus, ja indiviidi suhestumine järjest erinevate locidega. (Vrd erinev tarbimine erinevast kihist inimestega.) 18. Millised on neli lähenemist sellele, kuidas meedia on noorte subkultuuri mõjutanud? a. Turg ja ühine kultuur (common nii tavaline kui ühine) Paul Willise (1990) arvates, ehkki populaarkultuuri (ehk meedia abil kõigini jõudev kuluur) ja kõrgkultuuri vahe endiselt kehtib, pole enam olemas noortekultuuri traditsioonilise vastukultuuri mõttes. Popkultuur on noorte jaoks tavaline kultuur. Kuid nooruslikkus/noorte subkultuur ei ole muutunud ajaga, vaid noored lihtsalt vahendavad tarbimiskultuuri samamoodi seda muutes, kui vanasti. Kuidpeamine erinevus on selles, et enam ei saadeta sõnumit, vaid tehakse sõnum igaüks lisab midagi turu abil. Identiteeti luuakse ikkagi väljaspool tarbimismajandust kommunikatsiooni abil internetis, arvustades filmi, muusikat, televisiooni, koomikseid, riideid
- 38% noortest (11-25) käib diskodel - 26% käib ööklubides Arvatakse, et meedia mõjul on traditsioonilin subkultuuri olemus muutunud. Leitakse, et on olemas neli erinevat viisi, kuidas seda võiks mõtestada. a. Turg ja ühine kultuur (common nii tavaline kui ühine) Paul Willise (1990) arvates, ehkki populaarkultuuri (ehk meedia abil kõigini jõudev kuluur) ja kõrgkultuuri vahe endiselt kehtib, pole enam olemas noortekultuuri traditsioonilise vastukultuuri mõttes. Popkultuur on noorte jaoks tavaline kultuur. Kuid nooruslikkus/noorte subkultuur ei ole muutunud ajaga, vaid noored lihtsalt vahendavad tarbimiskultuuri samamoodi seda muutes, kui vanasti. Kuidpeamine erinevus on selles, et enam ei saadeta sõnumit, vaid tehakse sõnum igaüks lisab midagi turu abil. Identiteeti luuakse ikkagi väljaspool tarbimismajandust kommunikatsiooni abil internetis, arvustades filmi, muusikat, televisiooni, koomikseid, riideid. Noortekultuur elab n
annaabi.ee 
