Eesti uusima aja ajalugu
Aga ka see ei olnud läbimurre.
Järgnevalt pandi Eestis de jure tunnustamise lootused Rahvasteliidule. Selle Rahvasteliidu täiskogu tuli kokku 1920. aasta
detsembris Genfis. Eesti taotles enda vastuvõttu Rahvasteliitu. Genfis viibis ka Eesti delegatsioon: kindral Johan Laidoner, teda
assisteeris Karl-Robert Kusta. Püüti teha koostööd teiste väikeriikidega, püüti leida toetajaskonda just väikeriikide juures, ka
nemad olid huvitatud ühisrinde moodustamist, mis oleks piisavalt vastukaalukas suurriikidele. 16. detsembril 1920 tuli Eesti
küsimus lõplikuks otsustamiseks: vastu hääletas 27 riiki, sh kõik suured ja Eesti poolt hääletajaid oli 5 (Itaalia, Portugal, Pärsia,
Kolumbia ja Paraguay). Poola, kellele eestlased olid pannud suuri lootusi, jäi lõpphääletusel erapooletuks. Poola käitumine ka
edaspidi oli äraootav ja ettevaatlik. 31. dets võttis Poola valitsus vastu salajase vastu tunnustada Eesti vabariiki de jure. Eesti sai
Poola tunnustuse vastu alles 1921. aastal