"Läänerindel muutusteta" kokkuvõte
Me võime nüüd hävitada ja tappa, et ennast
päästa ja kätte maksta."
,,Me oleme üksteise vastu kõik tunded kaotanud, me vaevalt et tunneme veel üksteist, siis
kui me vilav pilk kellelegi meist langeb. Me oleme tundetud laibad, kes mingi triki, ohtliku
nõiasõna mõjul veel joosta ja tappa oskavad."
,,Siin kaevikutes on mälestused meile kaotsi läinud. Nad ei virgu enam meis- me oleme
surnud, ja tema seisab kaugel silmapiiril, on muutunud visiooniks, mõistatuslikuks
vastuhelgiks, mis meieni jõuab, mida me kardame ja lootusetult armastame. Mälestus on
tugev, ja meie iha ta järele on ka tugev- aga ta on saavutamatu, ja me teame seda."
,,Me pole enam muretud- oleme kohutavalt ükskõiksed. Oleme nagu hüljatud lapsed ja
elutargad nagu vanad inimesed."
,,Nad on rohkem kui minu elu, need helid, nad on rohkem kui emalikkus ja kartus, nad on
kõige tugevamad ja rtrvalisemad, mis üldse on ilmas, nad on minu kaaslaste hääled."
annaabi.ee 
