· 18. September saabub ainuvõimalik hetke iseseisvuse taastamise üritamiseks, mil saksa väed teatavad taandumisest · Uluots määrab eesotsas Tiefiga ametisse uue valitsuse · Tallinnas asunud Eesti väeüksused asuvad vabariiki taastama, takistades sakslastel õhata tähtsaid objekte · 20.september heisatakse sini-must-valge lipp, mida saksa väejuhatus tõlgendab vastuhakuna tekivad rahutused · 21. September otsustab valitsus lahkuda ja juhtida riiki eksiilist, pärastlõunal lahkub valitsus Tallinnast (v.a peaminister) · Hommikul sisenevad nõukogude väed Tallinna, põgenevad valitsuse liikmed peetakse Läänemaal enamiku ministritest · Iseseisvuse taastamine on läbikukkunud II maailmasõja tagajärjed Eestile · Rahvastik väheneb ligi veerandi võrra 280 000 inimest
Mina-funktsioon on põhiline usulist kogemust konstrueeriv psühholoogiline nähtus. Selle sisuks on inimese ego/mina suhe jumaliku reaalsusega, mida inimene tajub usulise objekti vahendusel. Karl kirjeldas kolme alaliiki: Esimene nendest toimub sisemises liikumises võõra objekti tunnetamisest kuni sellega täieliku samastumiseni. Teine tähendab võimalikku erinevat suhtumist jumalikku tõelisusse. See võib toimuda kas vastuhakuna või allumisena (usaldusel Jumala vastu = usk) Mina ekstensiivset ja intensiivset kasvamist. Üheks põhikomponendiks on inimese sügav isiklik suhe Jumalaga. Kujutlus on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid, mis annavad inimese usulisele kogemusele n-ö subjektiivsuse värvingu. Kujutluse intensiivsuses ja arvus on suured individuaalsed erinevused. Teiseks, kujutlused pole tahtest juhitavad. Kolmandaks, kujutlused võivad nii toetada kui ka pärssida mina-funk.
(renewal) suunas - see on teooria uute ning iseseisvate väärtuste loomisest. Postmodernismi esimestele jälgedele võib tagasi vaadata läbi kogu moodsa ajastu alates valgustusajastu muutustest 18. sajandi keskel. Juba siis toimusid radikaalsed muudatused ja murrangud traditsioonides ja kultuuris, mis said siis nime 'valgustusajastu'. Sealt alates on aegamööda toimunud vaadete muutusi igas eluvaldkonnas. Modernism väidetavalt murdis kõik sidemed ajalooga, postmodernism üritas aga vastuhakuna need taastada. Modernism oli reaktsioon 19. sajandi metropolide äkilistele muutustele ja tunnetusele. See viis uue, illusoorse ja utoopilise linnade arenguvisioonini - nt Ebenezer Howard, Frank Lloyd Wright ja Le Corbusier leiutasid uusi viise inimasulate korraldamiseks: linn kui objekt, kui masshoonestatud ala. Postmodernismis vaadatakse linna taas kui maastikku, kui sotsiaalse mitmekesisuse väljendust. Erinevusi modernismi ja postmodernismi vahel:
annaabi.ee 
