Julius Kuperjanov
JK asus algusest peale rahvuslaste poolele, püüdes
tõkestada enamlaste kihutustööd, lüües kaasa rahvusliku väljaastumiste organiseerimises ja
trotsides enamlaste korraldusi. Tema kui pataljoniülema abi roll selles, et enamlastel ei läinud
korda tagavarapataljoni tervikuna oma poolele võita, oli arvatavasti päris suur. Eriti seetõttu, et
pataljoniülem polkovnik Jaak Rosenbaum, olles küll samuti veendunud isamaalane, oli sügavalt
pettunud enamlusest haaratud korratutes ja vastuhakkavates Eesti sõdurites ning ladus seetõttu
oma noore ja energilise abi õlule tavapärasemast suurema koorma. Veebruaris 1918, mõni päev
enne enamlaste langemist, pidas JK koos teiste Tartu rahvuslastega nõu selle üle, kuidas võimu
enamlastelt üle võtta. Ebasoodsa jõudude vahekorra tõttu jäeti küll kavandatud relvastatud
väljaastumine ära, ent kui punased Saksa peale ees 21. veebruaril põgenema pöördusid, lõi JK
võimu ülevõtmisel aktiivselt kaasa