talupojad täielikult mõisniku käe alt ja talupoeg võis hakata ise oma talu organiseerima. Mõisnik hakkas oma maad kruntiajama, laenates seda talupoegadele. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ehk mõisamoonakad. Eestimaal võeti säärased seadused vastu 1856. aastal. 1858. aastal keeldusid paarikümne Harju-, Järva- ja Virumaa talupojad teotööle minemast. Sellepärast saadeti neile järgi sõjaväeosed, kes vastuhakanuid pexuga karistasid. Seda konflikti kutsutakse Mahtra sõjaks. 1863. aastal kehtestatud uus passiseadus lubas talupoegi vabalt ringi liikuda. See vallandas suure väljarändamise Eesti- ja Liivimaalt. Jõukamaid eestlasi, kes häbenesid olla eestlased ja püüdsid end samastada baltisakslasega, hakati nimetama kadakasakslasteks. Tartuülikool taasavati 1802. aastal. Ülikoolil oli jätkuvalt 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond.
Venepärased nimed saadi ristimisel. 21) Millal algas talude päriseks ostmine ja mida toodeti taludes? - 1860 ndatel aastatel hakati talusid päriseks ostma, ostu-müügi hinna määras mõisnik. Hakkati kasvatama lina, võeti üle ka kartulikasvatus. 22) Millal,miks ja kuidas toimus Mahtra sõda? - 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksuga karistasid. 2. juuni hommikul piirasid ligi tuhat talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes nende kohest lahkumist. Mahtra sõja lahinguväljale jäi hukkunuid mõlemalt poolt. Ülestõusnud talupojad said karistuseks ihunuhtlust, kadalippu, lisaks kehalisele karistusele järgnes pikk sunnitöö ja eluaegne asumine Siberis. 23) Kes olid kadakasakslased?
täieõiguslikuks peremeheks. Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse. Mahtra sõda Põhja-Eesti ja Saaremaa jäid XIX sajandil Lõuna-Eesti arengust 15-20 aastat maha. Seaduseteksti uurides leiti, et abitegu mõisale pole enam kohustuslik. 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümmend Harju-, Järva- ja Virumaa talupoega teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakanuid peksid. 2. juuni hommikul piiras ligi tuhat talupoega Mahtra mõisasse saadetud sõjaväe ümber, nõudes nende lahkumist. Sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Mahtra sõjas saadi surma mõlemalt poolt. Ülestõusnud anti kohtu alla ja 40. talupojale mõisteti ihunuhtlust, neist kahele 1000 hoopi kadalippu. Sellele järgnes eluaegne asumine Siberis ja pikaajaline sunnitöö 1863
19. sajandil jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa nii majanduslikus kui sotsiaalses arengus Lõuna- Eestist maha 15 20 aasta võrra Pärast 1856. aasta talurahvaseadust algas ka talurahva käärimine Seaduseteksti uurinud talupojad leidsid ekslikult, et abitegu mõisael pole enam kohustuslik 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju- Järva- ja Virumaa mõisa talupojad teotööle minemast, mille tagajärjel toodi kohale sõjaväeosad, kes vastuhakanuid peksuga karistasid 2. juuni hommikul 1858. aastal piiras ligi tuhat ümbruskonna talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber, nõudes soldatite kohest lahkumist Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti üle veriseks kokkupõrkeks Vastuhakk suruti maha ning ülestõusnud talupojad anti sõjakohtu alla, paljudele mõisteti ihunuhtlust, ning saadeti Siberisse asumisele ja sunnitööle
annaabi.ee 
