ja ainus asi mis meid eristab on melaniini tase nahas ja see pole küll põhjus kellegi alandamiseks. Kunagi oli asi kordades hullem. Olid tekkinud klannid mustanahaliste vastu, kes neid elimineerisid ja piinasid. Tänapäeval on rassism siiski edasi kandunud. Inimesed peavad rassismi rõhutajateks ka politseid. Ma arvan, et paljud on näinud videosi, kus politsei kohtleb julmalt kinnipüütud mustanahalist kriminaali, pekstes neid käte, jalgade ja nuiadega, siis kui kriminaal vastuapanu ei osuta. Julma ja väärikust alandava kohtlemist võib seostada eelmise lõiguga, kus politsei piinab kinnipüütavat piinatakse puhtalt nahavärvi tõttu. Selle teemaga on ka seotud rängad koolikiusamised. Eestis ei saa seda siiski väga suureks probleemiks lugeda, kuid on kindlalt neid, keda siiski kiusatakse. Koolikiusamine võib põhjustada raskeid tagajärgi tulevases elus. Kõige hullem tagajärg võib olla enesetapp ja
osta endale päts leiba ja midagi veel, tema jaoks ongi see õnn, ta on õnnelik kui ta saab natukenegi süüa. Arvan, et tasuta õnne saavad kogeda ainult need inimesed kellel on olemas mingigi ressurss millega elada. Loomulikult ei ole see kõigil inimestel nii ja mõni inimene arvabki, et ta elab ilma rahata ja on õnnelik kui näeb hommikul jälle päiekst tõusmas. Seiklusi ja elamusi on kerge osta raha eest kuigi neid eipea alati raha eest ostama. Raha on lihtsalt minemine kergema vastuapanu teed ja endale elu lihtsamaks tegemine. Kindlasti saab leppida sõpradega kokku mõni tegevus mille raames ei lähe vaja raha aga kõik on siiski õnnelikud ja see jääb neile kauaks meelde. Õnnelikuks saamine on lihtsam kui inimesed suhtuvad ellu positiivselt ja avatult. Arvan, kui inimesele pakutakse huvitavad seiklust siis ei tohiks sellele vastu olla ja alt ära hüpata. Lõpetuseks arvan, et iga inimene on nii õnnelik kui õnnelikuna ta ennast tunneb.
tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveres ja viimaks 14.mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägedele suuremat vastuapanu ei ostutatud. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli P-Eesti peremeheks saanud ordu. Ametliku vormistamise said see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Jüriöö ülestõusu võib pidada ka Eesti keskaja veelahkmeks: nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav
annaabi.ee 
