olgu need kui tahes väikesed. Varakeskajal andis mees või tema perekond need naise perekonnale hüvituseks tütre loovutamisest saadud kaotuse eest. Seejärel anti need naisele endale, kes vastutasuks viis abikaasa majja esemeid, kinnisvara või raha, mille ta andis mehele või mis jäid talle endale. Nii oli tagatud tema ülalpidamine pärst mehe surma. Samas tuleb täpsustada, et sellise andmise ja vastuandmise varjatud mõte oli mujal, selle eesmärk oli siduda tihedalt kaks perekonda, kes tegid teineteisele kinke js vastukingitusi, kusjuures viimased olid hoolikalt proportsioneeritud, sümboloseerides perekondade, sõprust ning samas kummagi osapoole ühiskondlikku positsiooniga. Sageli ebavõrdse ühenduse tulemusena ebameeldivasse olukorda pandud abielunaised pidi olema truud ja pühendunud mõlemale perekonnale, kellest nende vahendusel olid saanud sugulased. Need
Näiteks härja tagaajamistes on aegade jooksul palju inimesi saanud vigastada või isegi elu kaotanud. Kuid sellest hoolimata tegeletakse sellise harrastusega endiselt. Inimene on tegelikult väga paljudel kordadel väga materialistliku ja loomaliku kalduvustega olend. Selle tõestuseks on inimühiskonna üldine olemus ja käitumine. Mõned sotsioloogid on väitnud seda, et ,,ühiskond on inimese nägu ja sageli inimene ise on ka ühiskonna nägu". Inimeste vahel toimub andmise ja vastuandmise mõtteviis ja tegevus. Väga vähesel määral sooritatakse selliseid tegusid, mille korral ei oodata vastutasu. Kuid ,,erandeid" on samas ka alati. Paljude inimeste tegevusi ühiskonnas määrab ära suures ulatuses kasumiahnus, saamahimu. Vahel ollakse selle nimel valmis isegi tapma või teistele kannatusi valmistama. Inimesed on lausa harjunud mõtlema selliselt, et ,,tasuta lõunaid ei ole olemas". Inimeste materialistlikkus väljendub ennem mõtteviisis ja siis nende käitumistes
Näiteks härja tagaajamistes on aegade jooksul palju inimesi saanud vigastada või isegi elu kaotanud. Kuid sellest hoolimata tegeletakse sellise harrastusega endiselt. Inimene on tegelikult väga paljudel kordadel väga materialistliku ja loomaliku kalduvustega olend. Selle tõestuseks on inimühiskonna üldine olemus ja käitumine. Mõned sotsioloogid on väitnud seda, et ,,ühiskond on inimese nägu ja sageli inimene ise on ka ühiskonna nägu". Inimeste vahel toimub andmise ja vastuandmise mõtteviis ja tegevus. Väga vähesel määral sooritatakse selliseid tegusid, mille korral ei oodata vastutasu. Kuid ,,erandeid" on samas ka alati. Paljude inimeste tegevusi ühiskonnas määrab ära suures ulatuses kasumiahnus, saamahimu. Vahel ollakse selle nimel valmis isegi tapma või teistele kannatusi valmistama. Inimesed on lausa harjunud mõtlema selliselt, et ,,tasuta lõunaid ei ole olemas". Inimeste materialistlikkus väljendub ennem mõtteviisis ja siis nende käitumistes
Näiteks härja tagaajamistes on aegade jooksul palju inimesi saanud vigastada või isegi elu kaotanud. Kuid sellest hoolimata tegeletakse sellise harrastusega endiselt. Inimene on tegelikult väga paljudel kordadel väga materialistliku ja loomaliku kalduvustega olend. Selle tõestuseks on inimühiskonna üldine olemus ja käitumine. Mõned sotsioloogid on väitnud seda, et „ühiskond on inimese nägu ja sageli inimene ise on ka ühiskonna nägu“. Inimeste vahel toimub andmise ja vastuandmise mõtteviis ja tegevus. Väga vähesel määral sooritatakse selliseid tegusid, mille korral ei oodata vastutasu. Kuid „erandeid“ on samas ka alati. Paljude inimeste tegevusi ühiskonnas määrab ära suures ulatuses kasumiahnus, saamahimu. Vahel ollakse selle nimel valmis isegi tapma või teistele kannatusi valmistama. Inimesed on lausa harjunud mõtlema selliselt, et „tasuta lõunaid ei ole olemas“. Inimeste materialistlikkus väljendub ennem mõtteviisis ja siis nende käitumistes
annaabi.ee 
