Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid järeleandmisi, mis tugevdas viimase positsioone okupeeritud aladel. Loodetud abi jäi tulemata ning nõukogude võim alustas laiaulatuslikke operatsioone metsavendade abistajate ja perekondade vastu. Kiiresti laienes ka NKVD agentide võrk, sagenesid haarangud metsade ja taludes. Passiivne vastupanu polnud enam piisav vahend elu säilitamiseks. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut. Metsavendlusele kujunes saatuslikuks 1949. aasta märtsiküüditamine. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. Pärast 1953
Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%. 1935 kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine. 1935 Görig teatas Luftwaffe olemasolust. 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni- Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone vastuvõtta. Lääneriikide lepituspoliitika: loodeti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad . usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Austria anshluss: Hitler tahtis vallutada maailma ja valis esimeseks ohvriks Austria. 1938 veeb esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi määramist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista, ning alistus. 13.03
Võrdleva-staatilise mudeli kohaselt toote hind tõuseb, kui toote nõudlus kasvab ja vastavalt suureneb ka pakutava toote kogus. Seejuures peab aga arvestama kaht asjaolu. 1) aeg, kuna tootjad ei saa otsekohe suurendada toote tootmist ja seda turule paisata. 2) Selleks, et tootmist suurendada, peavad tootjad olema veendunud, et toote kõrgem hind jääb vähemalt mõneks ajaks püsima. Ämblikuvõrguteooria näitabki, kuidas ajategur võib endaga kaasa tuua terve seeria aktsioone ja vastuaktsioone. Iseloomulik on see, et tarbijad ja pakkujad reageerivad asümmeetriliselt. Samal ajal, kui tarbijad lähtuvad oma ostudest jooksvast hinnast, planeerivad pakkujad oma tegevust, lähtudes möödunud perioodi hinnast. Nii usuvad tootjad, et antud aasta hind kehtib ka järgmisel aastal (kui aasta on see periood, mida nad vajavad tootmismahu muutmiseks), tarbijad aga ostavad näiteks kulda, lähtudes järgmise aasta tegelikust hinnast.
1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Wehrmachti loomine 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus Inglise-Saksa mereväeleping 1935- tühistas Saksa laevastikku piiranud piirangud ja Saksamaa sai laevastiku luua. Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936- Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta Austria ansluss 1938 märts- Saksamaa nõudis Austria ühinemist, Muudatused valitsuses. Saksa vägede sissesõit Austriasse 14. 03.38, Apr 1938 liitumisreferendum 99% poolthääled, Austria muudeti üheks III Reichi liidumaaks Ostmark. Müncheni konverents 1938 sept- Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast), Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale., Tsehhi okupeerimine 1939
Vastupanu ja repressioonid Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu. 1944-1953 aastal oli vastupanu peamiseks vormiks relva võitlus e. metsavendlus. Samas loodeti abi lääneriikidelt, et nad aitaks Eestil iseseisvust taastada. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Metsavennad olid enamasti Saksa sõjaväes teeninud mehed, Nõukogude sõjaväe mobilisatsiooni eest põgenenud või lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Kogu see asi suurendas maal elavates inimestes hirmu. See sõda peale sõda oli mõlemale osapoolele ohvriterohke
Tulemused Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul. 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. Ettevalmistused sõjaks 1935 36 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45% 1935. Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine 1935. Göring teatas Luftwaffe olemasolust 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone ette võtta Austria liitmine Märts, 1938 Saksamaa nõudis Austria ühinemist kantsler Schuschnigilt Muudatused valitsuses. Saksa vägede sissesõit Austriasse 14.03.38 Apr 1938 liitumisreferendum 99% poolthääled Austria muudeti III Reichi liidumaaks Ostmark Müncheni konverents Saksamaa rahustamise poliitika tipphetk 30. sept 1938 Müncheni kokkulepe Chamberlain, Daladier, Mussolini, Hitler
1963. a vangistatakse aga Mandela, kes mõistetakse koos mitme kaaslasega eluks ajaks vangi, millest ta kandis 27 aastat karistust. Pärast tema vangistamist Rahvuse Oda tegevus aktiviseerus: korraldati terroriakte sõjaväebaaside ja politseijaoskondade vastu. 1970. aastatel toimus samuti mitmeid väljaastumisi, millest mõjusaim oli 1976. a Soweto demonstratsioon, milles osalesid kooliõpilased. Selle käigus sai surma üks 13-aastane õpilane ning sellele järgnes palju vastuaktsioone, milles hukkus ligikaudu 600 inimest, kelle seas oli ka värvilisi või valgeid. Muutused riigirežiimis 1978. a sai peaministriks väga emotsionaalne ning kergesti ärrituv Pieter Willem Botha, kelle juhtlauseks sai “Kas kohaneda või hukkuda”. Peaminister oli ta 1984. aastani, president 1984-89. Tema eesmärgiks polnud apartheidi lõpetamine, vaid LAV-i muutmine rahvusvaheliselt aksepteeritumaks ning sisemise musta vastupanu leevendamine
ilma igasuguse põhjuseta. Kroonlinnas tapeti Kroonlinna merekindluse komandant admiral Vireen, Helsingis Balti laevastiku ülemjuhataja Nepenin. Helsingis oli ohvitseridele tõsine ajujaht. Vaatamata veristele sündmustele teadvustasid kaasaegsed veebruarirevol kui päikesepaistelist revolutsiooni. Vaimustus üle Vm oli suur, praktiliselt puudusid pol jõud, kes oleks revol vastustanud, parempoolsed keisritruud, polnud õnnelikud, aga ei plaaninud ka vastuaktsioone. Valitsus alustas kohe demokr reforme, likv demokr vabaduste piirangud, kaotati tsensuur, lubati erakondade tegevust, likv sandarmeeria ja ohranka, likv politsei tervikuna, selle asemele astus munitsipaalmiilits. Vabastati kõik poliitvangid valitsuse korraldusel. Kutsuti tagasi asumisele saadetud poliitikud, emigratsiooni läinud poliitikud, toetati lausa rahaliselt, et saaksid tagasi pöörduda. Kehtestati üldine valimisõigus, esmakordselt ka naistele, hakati koheselt läbi viima
annaabi.ee 
