väljaselgitamisel on vajalik teada, kas on olnud kokkupuudet hepatiidihaigega või on hiljuti reisitud mõnda välisriiki. Maksapõletikku saab kahtlustada ka välimuse kollase naha ja silmavalgete järgi. Kõhu 2 katsumisel on maks tavalisest suurem ning hell või koguni valulik. Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov - kontrollitakse maksa töövõime näitajaid ning uuritakse, kas viiruse vastu on tekkinud antikehi ehk vastuaineid. Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Ägedas haiguse faasis peab piisavalt puhkama, vältida tuleb alkoholi tarvitamist ning maksa koormavaid ravimeid (näiteks paratsetamooli). Prognoos Hepatiit-A kestab mõni nädal kuni paar kuud ja lõpeb täieliku paranemise ning eluaegse immuunsusega - see viirus ei ole enam
Haiguse väljaselgitamisel on vajalik teada, kas on olnud kokkupuudet hepatiidihaigega või on hiljuti reisitud mõnda välisriiki. Maksapõletikku saab kahtlustada ka välimuse kollase naha ja silmavalgete järgi. Kõhu katsumisel on maks tavalisest suurem ning hell või koguni valulik. Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov kontrollitakse maksa töövõime näitajaid ning uuritakse, kas viiruse vastu on tekkinud antikehi ehk vastuaineid. Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Ägedas haiguse faasis peab piisavalt puhkama, vältida tuleb alkoholi tarvitamist ning maksa koormavaid ravimeid (näiteks paratsetamooli). Prognoos HepatiitA kestab mõni nädal kuni paar kuud ja lõpeb täieliku paranemise
ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine. Allergeenid tungivad limanahkade, naha ja soolestiku kaudu organismi ja muudavad selle tundlikuks. Tundlikkus mingi
surmlõppeni. Ligi pooltel luupushaigetest neerukahjustust aga ei tekigi. Lisaks võivad esineda peavalud, isiksuse muutused, epilepsia ning psühhoosid. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Varajane SLE on raskesti eristatav teistest sidekoehaigustest, näiteks reumatoidartriidist juhul, kui haiguspildis domineerivad liigeskaebused. Seetõttu ei pruugi esmasel pöördumisel diagnoos sugugi selguda. Vereanalüüsidest määratakse antikehasid ehk vastuaineid, samuti põletikunäitajaid. Ravivõimalused Ravi sõltub haiguse raskusastmest. Põhiliselt on see suunatud selleks, et maha suruda immuunne põletik ehk antikehade kahjustav toime. · Glükokortikosteroidid ehk hormoonravi on näidustatud pikaajaliselt, kuna tunduvalt parandab haiguse prognoosi. Pikaajalisel kasutamisel tekivad paratamatult kõevaltoimed: rasvumine, maohaavandid, krooniliste põletike ägenemine, osteoporoosi süvenemine.
typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehiehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ningpaljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidamasapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavadpõletiku. Tüüfust tekitav Salmonella eritab ka toksiini, mis tekitabkõrge palaviku. Selle tulemusena tekib inimesel kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide. Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda.
Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kõhutüüfusesse nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehi ehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ning paljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidama sapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavad põletiku. Tüüfust tekitav Salmonella eritab ka toksiini, mis tekitab kõrge palaviku. Selle tulemusena tekib inimesel kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide. Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda.
- maksas, põrnas, neerus ja mujal. Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed ja vanurid ning inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehva veresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või kes on kroonilised alkohoolikud. Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugeva immuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres paljuantikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist. Diagnoosimine Kõige sagedamini kasutatakse jersinioosi diagnoosimiseks vereanalüüsi, kust otsitakse antikehi. Jersiiniaid võib isoleerida ka verest ja nakkuskolletest - soole lümfisõlmedest, kõhukelme poolt eritatud vedelikust ja mädanikest. Jersinioosi järgse liigespõletiku puhul
Haigus avaldub peamiselt valuna mao piirkonnas ning ravile allub hästi. Gastriidi teke on sageli seotud inimese toitumisharjumustega. Erinevad toiduained vallandavad erineval määral tugeva seedevõimega maomahla eritumist. Probleemiks on tasakaalu saavutamine seedemahlu ergutava ja samal ajal siduva toime vahel. Harva esineb ka autoimmuunset gastriiti. See tähendab seda, et organism ei tunne enam oma seedenõresid tootvaid maorakke ära ja hakkab nende hävitamiseks tootma antikehi ehk vastuaineid. Kroonilise gastriidi korral maonäärmete hulk väheneb, mistõttu seedeensüüme toodetakse maos vähe. Maolimaskesta kaitseb mao rakkude poolt toodetav lima. Kui lima on vähe ja seedemahlasid toodetud rohkem kui vaja, siis hakkab magu seedima iseennast. Tekib maolimaskesta põletik. Seedenõrede toime jätkudes võivad tekkida maohaavandid. Gastriit häirib normaalset seedimist. Seetõttu põhjustab ebamugavustunnet ning valusid mao piirkonnas.
annaabi.ee 
