Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati, Vastseliina piiskopilinnus 4 jäi pealinnuse läänetiiva keskossa. 1379. aastal oli pealinnus tõenäoliselt juba valminud, sest siis on Vastseliinat nimetatud juba maa tugevaimaks linnuseks. Hilisematel sajanditel tugevdati ja täiustati linnust veelgi. 15.-16. sajandi vahetuse paiku lisati pealinnuse kirde- ja kagunurkadesse võimsad, ligi 25 meetri kõrgused hoburauakujulised suurtükitornid. Neil tornidel oli rikkalik dekoor kaksikteravkaarsete nisside ning nendes asuvate sõõrpetikute näol. Nimetatud nissid vahelduvad ristikujutistega, mis on ka loomulik, arvestades linnuse kuulumist Tartu piiskopkonnale.
esimene valge toonekure pesa, sellega on linnus läinud ka ornitoloogia ajalukku Linnuse ajalugu Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina linnuse ehitamist Tartu piiskopkonda piirikindlustusena Maarja kuulutamise päeval 25. märtsil 1342. Siis pühitseti linnus Neitsi Maarjale ja linnust hakati kutsuma tema auks Frouwenborchiks või Frauenburgiks. Alles hiljem hakkas linnuse nimena esinema Novum castrum ehk Neuhausen ('uus linnus'), mis võib-olla tuli kasutusele, eristamaks Vastseliinat vanemast Kirumpää piiskopilinnusest. Siit ka maakeelne Vastseliina ('uus linnus') ja venelaste Novõi gorodok ('uus linnus').Kuigi Vastseliina linnus asus Tartu piiskopkonna maadel ja linnuse praeguses nimetuses on viide piiskopile, oli selle ehitamise korraldajaks ja arvatavasti ka algatajaks hoopis 1237 Mõõgavendade ordu järeltulijana loodud Liivi ordu oma 24. ordumeistri Burchard von Dreilebeni isiklikul juhtimisel.Sellel ajal püstitati nelinurkse põhiplaaniga peatorn (tornlinnus)
sattumise ning võlglasel polnud enam võimalik kodukohast lahkuda. Sellest tulenes hiliskeskajal vähehaaval sunnismaisus vähemalt peremehe (ka vanema poja) suhtes, mis tagas vasallidele püsiva tööjõu (talupoeg muutus mõisniku omandiks). Kuid sunnismaiseks muutunud talupoeg polnud tavatähenduses ori, vaid teokohuslane. Palverännak Katoliku kultusega on seotud palverännakute komme ning ka Eestis leidus kohti, kuhu neid tehti. Näiteks on mainitud 14 sajandil ja hiljemgi Vastseliinat, mille linnusekirikus asus pühaks peetud rist. Palverännakute kohti oli Eestis teisigi (Pirita, õigeusklikel Petseri). Tsunft Keskaegsete linnade kodanikkond jagunes elukutsete alusel. Kaupmehed kuulusid suurgildi liikmeskonda ning käsitöölised alates 14 sajandist tööalade järgi ametitesse või tsunftidesse. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. Käsitöölised, kes ei kuulunud tsunfti ja tegutsesid salaja, kihutati selle ilmsikstulemisel
annaabi.ee 
