Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on 7 aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kavadi järv Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid. Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool, kus umbes 12 km pikkusel lõigul paljanduvad liivakivid kuni 43 m kõrgustel veerudel nn. müürmägedena. Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür, mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid 4 liivakivipaljandeid
Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis. Küla ümber oli okasmets ja paar talu, põllumaad. Aastatel 1922-1959 oli küla nimeks Kasaritsa ning maakonnaks Võru. 1979.a. oli rajooniks Võru ning 1989.a. Võrumaa. 2004.a. on nimeks Meegomäe küla, vallaks Võru ja Maakonnaks on Võrumaa. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 3. Meegomäe küla kaart aastast 1917, kaardil on näha ka punase tähekesega märgitud Vana-Kasaritsa riigimõis
Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on seitse aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim — 38 m. Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid. Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool, kus ca 12 km pikkusel lõigul paljanduvad liivakivid kuni 43 m kõrgustel veerudel nn müürmägedena. Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür, mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ja Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on
Elmo mängis lapsepõlves tihti üksi, ka selliseid mänge, kus oleks olnud vaja partnerit. Kuna kaaslasi ei olnud, pidi ta üksi hakkama saama. Üks selline mäng oli näiteks jäähoki: ta võttis laualt lina ära, joonistas lauale väravad ja mängijad. Algult mängis ühe võistkonna poolt ja siis teise. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 3) 1.2Vanemad Ema Senni on pärit Vastseliinast. Elmo ise ei ole näinud oma emapoolseid vanavanemaid. Ema sündides suri vanaema sünnitusel. Pärast vanaema surma läks vanaisa hulluks ja suri siis, kui Elmo ema oli saanud kuue aastaseks. Senni lapsendati ning neid vanavanemaid Elmo teabki, kuigi nad ei ole päris vanaema ja vanaisa. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen
kindlustest ja lossidest, mis polnud Poola võimu all. Poolakad lahkuvad Vene aladelt. Vahetus pidi toimuma, et keegi midagi kaasa ei võta. Ainuke asi, mis kokku lepitakse, et erand tehakse Tartu osas, kust venelased tohivad kaasa võtta suurtükid ja kiriku vara, eriti peeti silmas ikoone. Poolakad lubasid aidata transpordivahenditega, sest venelased ütlesid, et neil pole vahendeid, millega minema liikuda. Kui rahu oli sõlmitud, tulid poolakad Liivimaale ja ajasid venelased välja Vastseliinast, võetakse üle Tartu, varakevadeks on kogu Liivimaa läinud Poola valdusse. Tartu üleandmisest on kirjutatud. Poola väejuht Jan Zamoyski on kirjeldanud linna ülevõtmist. Kirjutab, et linnas on tunda veel endisaegset Hansa hiilgust, aga kõik on lagastatud. Kirjutab, et venelased jätavad linna maha suure kurbusega, sest paljudel on kalleid mälestusi, naised on nutnud, lõpuks kui lahkusid, siis said kaasa kiriku vara. Tartu on üks
annaabi.ee 
