verest. Hammustamisel lasevad haava hüübimisvastast ainet. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Kahetiivaliste sigimine. Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükliga, teised mitte. Kärbeste areng valmikuni kestab 25° juures 810 päeva. Osal sääselistel ja alamatel kärbselistel jääb nukk vastsekesta sisse, kuid siin pupaariumi ei teki. Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks. Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Kahetiivaliste liigid. Kihulased Moskiitolased Parmlased Sirelased Röövkärblased Laibakärblased Nahakiinlased Maokiinlased Sirelased Sirelasi võib kohata päikesepaistelistel päevadel õitel või nende läheduses lendamas. Nende herilasi või mesilasi meenutava mustri tõttu
Lepatriinu munade arv sõltub ilmast ja toidurohkusest. Keskmiselt muneb emane 200400 muna. · VASTNE - Koorub munast 5-8 päeva jooksul. Sööb pärast koorumist kõigepealt ära munakesta. Sööb lehetäisid(iga päev peaaegu 350-400 lehetäid). Vastseiga kestab kuni kuu. Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi.Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Nukkumisaeg kestab paar nädalat. Nukud on erepunased ja kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 47 nädalat.Nukust koorunud lepatriinu on kollast värvi. · TALVITUMINE - Lepatriinude aeda meelitamiseks jäta aianurka väike lehehunnik, kus lepatriinudel on hea talvituda.Nad talvituvad täiskasvanud mardikana mullas ja lehekõdus. PÕHIFAKTID: Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundid
kohev puudertäide eritist meenutav vahaeritiste kate . Vastsed kasvavad kiiresti ja juba 2–4 nädala pärast hakkavad nad nukkuma. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub vahel varjulises, aga mõnik ord kõigile nähtavas kohas. Vastsed kleepuvad lehe alaküljele keha viimase lüli eritise abil ja ripuvad peaga allapoole. Nukud on erepunased ja Lepatriinud paljunemas kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 4–7 nädalat. Nukust väljunud noored seitsetäpp-lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud: kõigest kollast värvi. Punase tooni omandavad nad hiljem. Kokku kestab lepatriinu arengutsükkel üks kuni kaks kuud. Soodsalt soojade ilmade korral võib ühe suve jooksul kasvada kaks põlvkonda. Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana mullas ja lehekõdus. Mõned liigid,
annaabi.ee 
