Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
vasallide omi.
2. Kohtumõistmise suhtes jäeti eestlastele esmalt ka omad vanemad alale foogtide kõrval. Foogte
panid ametisse maaisandad, kellele nad allusid, s. t. kõige pealt piiskopid omal alal, siis ka ordu
omal alal. Linnades olid linnafoogtid, keda alguses piiskopid ametisse seadsid, pärast ainult
kinnitasid. Me nägime, kuidas paavst 1222. a. keelas vägivaldseile mõõgavendadele kaelakohtu
pidamist. Paavst Gregorius IX-nda kirja põhjal 24. II. 1236 (U. B. 145) pidi vastristituil õigus
olema igal juhtumusel apelleerida piiskoppidele, kes neid pidid õiguse piirides kaitsma.
Rahuleping saarlastega a. 1241 määrab, et saarlased 1 kord aastas maksude võtmise ajal foogti
vastu võtavad, kes maavanemate nõu järele kohut mõistab (de seniorum terrae consilio
judicabit). 1255. a. lepingu järele mõistab ordufoogt kohut mihklipäevast kuni paastuni.
Väljaspool seda tähtaega mõistavad saarlased ise kohut maa õiguslikkude vaadete ja harjumuste
järele