Eesti rahvamuusika
Linakasvu ennustati selle järgi, kui pikk on liulaskmise tee.
Laule hüüti, loeti või lauldi mäe peal enne allasõitmist.
Tekstid olid üsna lühikesed ja loitsulise iseloomuga. Mõnedes pikemates lauludes kõneldi vastlapoisist, lina eluloost, võrreldi oma ja
naabrite lina.
Viisid olid ühesugused teiste sama piirkonna kalendrilauludega.
Lõuna-Eesti vastlalaulude refrään liuge- lauge oli kohati levinud mujalegi. Pärnumaa vastlalaulude refrään kas´ki (kas´ki-kas´ki) ei ole
sisuliselt seotud vastlapäevaga, vaid on laenatud Lõuna-Eesti pulmalaulude traditsioonist.
Mõnes Lõuna-Eesti piirkonnas lasti liugu jõuluajal (mitte vastlapäeval), mistõttu sealsetele liulauludele on kohati liitunud jõulumängude
refrään ol-lulee,-ollulee.
Eesti lääneosas on vastlapäeval laulu ja pillimängu saatel tehtud metsikut või aetud kada. Metsik või kada oli õlgedest, riideräbalatest jms
nukk, mis viidi oma elukohast eemale.