LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill
Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3. Lõikuselaulud 2.2. Nekrutilaulud 1.4. Õitsi laulud 3. Ühiskonnakriitilised laulud(kubjas, mõisavahelised suhted) 2. Kalendritähtpäevade laulud(jaanilaulud, mardilaulud, 4. Tantsulaulud ja laulumängud kadrilaulud, vastlalaulud, munadepühade laulud) 5. Vaimulikud rahvalaulud(kirikukoraalide uuem rahvalaul) 3. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud 4. Lastelaulud(lapsed ise või lastele) 5. Hällilaulud 6. Kiigelaulud 7. Tavandilaulud 7.1. Pulmalaulud Tekst 1. Koosneb värssidest. Värsis 8 silpi 1. Tavaliselt 4-realised salmid 2. Kasutatakse algriimi 2
modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari "Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli
tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Jussi Trio, Paabel, Trad.Attack, Zetod, Triinu Taul grupp, Mari Kalkun ja Runorun, Rüüti, Ro:toro, Lõõtsavägilased, Kna Vel, Tsibihärblaseq. 3. Viimati käisin sellisel üritusel 23.juunil 2008 aastal Tartus Raadi
-segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon) -kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid
· kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades
Koorilooming jaguneb folkloorseks ja mittefolkloorseks. Põhiomadusteks on rahvuslik helikeel ja tundelaad. Sageli ühendab rahvamuusika tänapäeva võtetega. On tuntud nii meil, kui ka välismaal. Vokaalteoste aluseks on nii eesti kui ka soome- ugri hõimude muusika. Loomingus on esikohal vokaalteosed, kuid ta on ka viljelenud instrumentaalzanreid ning kirjutanud muusikat sõnalavastustele ja filmidele. ,,Meestelaulud", ,, Eesti kalendrilaulud" ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulaud", ,,Jaanilaulud". ,,Naistelaulud", ,,Eesti ballaadid", ,, Luigelend", ,,Kevad", ,,Suvi", ,,Libahunt".
Tormise looming on tihedalt seotud Eesti rahvamuusikaga, eriti regilauluga. 70-tel hakkas kasutama ka teiste Soome-Ugri rahvaste rahvamuusikat. Looming: Ta on eelkõige koorimuusika autor. Looming jaguneb kaheks: folkloorne ja mittefolkloorne koorimuusika. On väga põhjalikult uurinud Eesti vanimat rahvalaulu ehk regilaulu. Kasutab seda oma loomingus. 1967. valmis tal ulatuslik tsükkel nimega ,,Eesti kalendri laulud". Tsükkel koosneb 5 sarjast. Need on mardi-, kadri-, jaani-, kiige- ja vastlalaulud. Mittefolkloorsed laulud on omapärased ja huvitavad. On kirjutanud ka filmimuusikat (,,Kevade"). Samuti ooperi ,,Luigelend", soololaule ja laulupeo kantaate. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja. 1980 emigreerus Saksamaale
-meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon) -kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades
isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud". Iga sarja lauldes on Tormis säilitanud eri maanurkadest pärit rahvaviiside algupärase kuju, kuid "rüütanud" need tänapäevasesse helitausta. Neis tsükleis leidub paljuhäälsete akordide paralleelseid liikumisi, eri helistike ja funktsioonide liitmist jne. Põhiliseks arendusvõtteks ongi varieeritud kordamine, saate üksikud elemendid on tihti välja kasvanud viisi motiividest. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse
Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõmbunud. Ta elas aastaid mungakloostris
regilaulule toetuv autoristiil, kus ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks. Tema teostel on kaks kihti: rahvaviis ja nn saatev foon (paralleelsed intervallid ehk lauldakse sama meloodiat mingis intervallis, akordid, klastrid, burdoonid). 5. Nimeta Tormise rahvaviisidel põhinevaid laulutsükleid ! (min 3) Hiidtsükkel "Eesti kalendrilaulud" ja selle alltsüklid “Mardilaulud”, “Kadrilaulud”, “Vastlalaulud”, lisaks hiidtsükkel "Unustatud rahvad"... 6. Mis aastal ja kus sündis Arvo Pärt? Arvo Pärt sündis 1935 Paides. 7. Kuidas jaguneb Arvo Pärdi looming? Loomingu võib jagada kahte perioodi: - teosed enne aastat 1976 Kaasaegsele muusikale iseloomulikud tehnikad - dodekafoonia (12-toontehnika), collage, sonoristika (kõlavärvimuusika), neoklassitsistlikud jooned - ja otsingud. tšellokontsert "Pro et contra", "Collage teemal B-A-C-H", “Credo”
orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid ning kõlas eesti esimene muusikateosena festivalil ,,Varssavi sügis". Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari ,,Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille kohta ta ise on öelnud, et ,,mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algteksti võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda.
säilitamine. Ta nõuab lauljatelt rahvapärast laulmisviisi, õigeid regilaulule omaseid sõnarõhke ja silbitamist jm. Tormis on öelnud, et mitte tema ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". ,,13 lüürilist eesti rahvalaulu" Eestlaste pulmakombeid kajastavad laulutsüklid ,,Kihnu pulmalaulud", ,,17 eesti pulmalaulu". Veljo Tormist on huvitanud kogu soome-ugri rahvaste vana rahvalooming. Paljud laulusarjad tuginevad nende rahvalauludele. Nõnda on Tormis taaselustanud juba ununenud rahvaste viise ja keelt. Näiteks: ,,Unustatud rahvad", mis koosneb osadest ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud",
· 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia[2] · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Tsüklid · Tsükkel ,,Eesti kalnedrilaulud" ,,Mardilaulud" ,,Kadrilaulud" ,,Vastlalaulud" ,,Kiigelaulud" ,,Jaanilaulud" · Tsükkel ,,Unustatud Rahvad" ,,Liivlaste pärandus"(1970) ,,Vadja pulmalaulud"(1971) ,,Isuri eepos"(1975) ,,Ingerimaa õhtud"(1979) ,,Vepsa rajad"(1983) ,,Karjala saatus"(1989) Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis · http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.ht m · http://www.kappiyhing.ee/esi/veljo_tormis_2004.html · http://wapedia
meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised. Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Tunnused: ühte osa laulis eeslaulja, teist osa koor; uuemaid laule laulsid mehed; laulude
Vanal ajal oli see pikem periood, mis algas toomapäevast (21. detsember) ja lõppes kolmekuningapäevaga (6. jaanuar). Valguse sümbolina võib käsitada ka ristiusu Kristust, kelle sünnipäev on 25. detsembril. Rikkalikus jõulukombestikus on tähtsad kahe ajaperioodi vahetusega seotud toimingud. Puhastamiste abil (suurpuhastus ja Tahma-Tooma tegemine, rituaalne jõulusaun) vabaneti vanast halvast ning ennustamiste jm tavade abil püüti saada uut soodsat aastat. Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine
koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on ,,Eesti Kalendrilaulud". , mis koosneb viiest tsüklist: ,,Mardilaulud meeskoorile, ,,Kadrilaulud" naiskoorile, ,,Vastlalaulud" meeskoorile, ,,Kiigelaulud" naiskoorile, ,,Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude materjaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulude tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutumatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari ,,Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli
Tormis tunneb väga hästi regilaulu ettekandemaneere ning nõuab rahvapärast laulumisviisi sageli ka oma teoste esitajailt. Rahvaluuleainelisi teoseid on juba Tormise varase loomingu hulgas. Üks varasemaid sedalaadi töid on segakooritsükkel "Kihnu pulmalaulud", mis valmis pärast Kihnu-reisi 1959. aastal. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari "Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelaulud" ja "Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille kohta ta ise on öelnud, et "mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algteksti võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda.
16ndalt sajandil on kirjeldatud laulude monotoonsust. Esimesed rahvalaulude terviktekstid on säilinug 17nda sajandi teisest poolest Holsteini käsikirjast. 19. Sajandil oli Mihkel Veseke esimene doktorikraadiga lingvist, kes tundis huvi rahavalaulud vastu. 20nda sajandi algusest hakati kirjutama üles ka viise. www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/ Rahavalaulude liigituse alused Elavas kasutused (,,esimene elu") o Kasutusvaldkonna aluselt (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud); NB! Laulude funktsioon võis ja ajooksul muutuda!!! Väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu") o Teksti välste tunnuste e vormi aluse (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) o Teksti sisemiste tuunust e sisu ja teemade alusel (nt lüürilised laulud ja lüroeepilised laulud) NB! Tekside liigitamine on vajalik et kogutud tekstides orienteeruda. Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul
Veljo Tormis (sünd. 1930) Tõi eesti koorimuusikasse 20. Sajandi II poole modernse helikeele. Kogus ja süstematiseeris rahvaviise. Loomingus domineerivad folklooripõhised teosed. Ta jättis rahvaviisi muutmata ja lisas fooni. Eesti kalendrilaulud (1966-1967) · Erinevate maakondade regivärsid, seotud erinevate kalendritähtpäevadega · Murded on säilitatud o Mardilaulud o Kadrilaulud o Vastlalaulud o Kiigelaulud o Jaanilaulud Unustatud rahvad (1970-1989) · Liivlaste pärandus · Vadja pulmalaulud · Isuri eepos · Ingerimaa õhtud · Vepsa rajad · Karjala saatus Raua needmine segakoorile, tenorile, baritonile ja samaanitrummile. Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst. Loova, rauda alistada suutva mõistuse rakendamine inimkonn hüvanguks või hävinguks. Maagiline kordumine, esituse sugestiivne pinge. Sõnum
käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779) 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud Eesti rahvalaulude liigituse alused Elavas kasutuses („esimene elu“) - Kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud) NB! Laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda. Väljaannetes ja arhviisi („teine elu“) - Teksti väliste tunnuste ehk vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste ehk sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda. Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul
Teine määratlus: mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale) 26. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti vanemat rahvalaulu? Rahvalaule liigitatakse elavas kasutuses ,,esimese elu" alla: kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud,pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud); ja arhiivis ja väljaannetes ,,teise elu" alla: teksti väliste tunnuste e. vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud). 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem? Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal. 28
· Petruka Igor Stravinski, ballett · Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper · Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper · Tark naine- Carl Orff, ooper 5. Eesti rahvamuusikast. 1. regilaulude liike a) töölaulud (5) karjuselaulud, lõikuslaulud, karjuselaulud b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) pulmalaulud, peiulaulud, orjalaulud c) kalendritähtpäevade laulud (5) mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud d) muud laululiigid (3) itkulaulud, kiigelaulud, mängulaulud 2. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis, saartel 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? 19.sajandil, Euroopa muusika mõjutusel. 6. Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? meeste teemad- Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud,
arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Loitse esitati poolsosinal pomisedes, poollauldes-poolkõneldes või hõigates. Loeti tavaliselt küllalt kindlas rütmis, mõnikord lõpu poole tempo kiirenes. Osa loitsudest on ilmselt muutunud regilauludeks, loitsude jälgi sisaldavad mõningad kodutööde laulud (lehmalüpsi- ja võitegemissõnad), kalendrilaulud (kiige-, jaani-, vastlalaulud) või vähemalt nende maagilise sisuga algussõnad. 4.6. ItkudItk tähendab eelkõige surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule. Itkemine aitab inimestel kohaneda uue olukorraga. Itkude meloodia meenutab erutatud kõnet ja halisemist. Esitus on seotud hingamistsükliga: enne uue rea alustamist hingatakse sisse ja meloodia tõuseb (rea algupoolel või keskel), seejärel jääb õhku vähemaks ja helikõrgus rea lõpul langeb. Rea
– mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale) 31. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti vanemat rahvalaulu? Eesti rahvalaulude liigituse alused • Elavas kasutuses (“esimene elu”) – kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud); NB! laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda • Väljaannetes ja arhiivis (“teine elu”) – teksti väliste tunnuste e. vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) – teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda Vanem rahvalaul
annaabi.ee 
