Näiteks Osmocote 14-6-12 ja Osmocote Plus 15-5-11 (maaletooja AS Schetelig), Plantacote Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M (Kemira tooted). Viimastena mainitud väetistes lahustuvad toitained järk-järgult vastavalt 4 ja 6 kuu jooksul. Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada. Näiteks porgandile antakse külvieelselt kompleksväeisi arvestusega 50-70 kg N hektarile. Kasvuaegne pealtväetamine kasutatakse kas granuleeritud või vedelväetist. Enamasti viiakse läbi korduvalt kasvuperioodi jooksul. Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi. Näiteks porgandit võiks kasvuaegselt väetada 1-2 korda normiga kuni 30 kg/ha lämmastikku.
....................................................................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Külv või istutamine see on sageli kerkiv küsimus köögiviljade paljundamisel. Otsekülvi eeliseks on, et taimed jäävad kasvama samasse kohta, säilitavad oma juuresüsteemi ja välditakse taimede ümberistutusstressi. Jääb ära ümberistutamise töö ja vastistutatud taimede hooldamine. See-eest on rohkem tööd umbrohust puhastamise ja harvendmamisega. Istutamise eeliseks on eelkõige ajavõit ja see on vajalik, kui soe aeg ei kesta kaua. (Kjell, 1992:37) Iseseisva töö eesmärgiks on: 1. Uurida köögiviljade paljundamise võimalusi. 2. Anslüüsida köögiviljade paljundamise tingimusi. 3. Anda ülevaade paljundamiseks vajalikest töövahenditest. 4. Hinnata köögiviljade seemnetega paljundamise eeliseid ja puudusi ning tuua
pungadest. Hirv (punahirv) on meie metsades levinud kohati, eelkõige saartel. Võrsete kärpimise ja nii okas- kui lehtpuude tüve koorimisega kahjustab ta puid samuti nagu põder. Eestis on hirve asustustihedus väike ja seni pole ta olulisi metsakahjustusi põhjustanud. Pisinärilised ennekõike uruhiired, aga ka kaelushiir ja leethiir , kelle mõju on eriti oluline lumerohketel talvedel, kahjustavad noori puukesi tüvede juurekaela koorimisega talvel lume all. Jänesed kärbivad vastistutatud puude latvasid, närivad talvel puude koort ja võrseid. Hiire- ja jänesekahjustuste vältimiseks aitab lisaks sügisese taimede ümbert kõrge heina niitmise või tallamise ka vastavate tüvekaitsmete kasutamine. Lahendus probleemile peitub loomade arvukuse reguleerimises. Parimaks võimaluseks kaitsta puid suurulukite eest on puistu või metsakultuuri ümbritsemine võrktaraga. 76. Mis on biotõrje? Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine
Kuna sademete jaotus Põhja- ja Baltimaade piirkonnas on nii erinevate aastate lõikes kui ka ühe ja sama aasta vegetatsiooniperioodi jooksul vaga ebaühtlane, on kastmine vajalik. Eriti oluline on kastmine kevadsuvel, mil tehakse põhiosa istutustest. Siiski ei ole haljastuses kastmise eesmärgiks tippjuurdekasvude saavutamine, vaid see, et taimed elaksid põuaperioodid üle ning et istutatud taimed juurduksid. Kastmiseks sobib nii looduslike veekogude kui veevärgivesi. Eriti oluline on vastistutatud puittaimede kastmine, kuna nende asendamine on kulukas ning kuivanud puude või tühimikega puuderead ei ole ilusad. Et istutamisel kaotavad puud suure osa oma juurestikust, kannatab ka nende veevarustus. Uuringud on näidanud, et noorte puude hukkumise enim levinud põhjuseks on kastmata jätmine või ebapiisav kastmine. Hinnates noore puu kastmisvajadust tuleb arvestada, et paaril esimesel kasvuaastal toimib puu ainsa
annaabi.ee 
