Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2
(Enhancing EU... 2008:11)
2. SISEJULGEOLEK JULGEOLEKU OSANA
Sisejulgeolek üldise julgeoleku osana on leidnud käsitlemist Eesti Vabariigi julgeoleku
poliitika alustest (2004), kus sisejulgeolek on üks osa Eesti rahvusvahelisest julgeolekust.
(Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:25)
Julgeoleku eristamine sise- ja välisjulgeolekuks on keeruline. Mõlemad on omavahel tihedalt
seotud ja mõjutavad teineteist vastikkuselt. Väline julgeolek hõlmab riigi välispoliitikat,
kaitsepoliitikat ja välismajanduspoliitikat, kus keskne probleem on riigi püsimajäämine.
(Eenmaa, R. 2007:65)
Sisejulgeolek on riigi elanikkonna, materiaalse, sotsiaalse jne heaolu tagamine. Igal riigil on
sisejulgeolekut tagavad ametkonnad. Ametkondade ülesandeks on ühtses sisejulgeoleku
süsteemis toimides analüüsida võimalikke ohte, hinnata riske nende ohtude ilmnemisel ning
töötada välja meetmed nende ohtude ärahoidmiseks