Mitmekeelne oskussuhtlus
on, siis ühte kirjesse, kui ei ole, siis erinevatesse, viimasel juhul koos
tähenduserinevuse eksplitsiitse väljendusega.
Muidugi on lihtsam jätta sõnade sünonüümsus otsustamata ning
öelda kasutajale, et nad on sünonüümid ja ei ole ka, nagu võib
ülaltoodud näidete sarnaselt leida pea kõigist sõnastikest. Täpselt sama
käib vastenduse kohta: väita, et üks sõna on teise vaste ja ei ole ka,
on palju lihtsam mingi vähegi selgema vastendusteemalise seisukoha
väljamõtlemisest ja avaldamisest.
Kasutajale ei pea kõike üksipulgi ära seletama, vaid
võib usaldada tema arusaamis- ja otsustusvõimet
See on huvitav argument, kuna tundub vastupidi kavatsetule toetavat
just keele vahendistaatust ja koostamise mõtteviisidest seetõttu onoma-
sioloogiat. Loomulikult saab pädev kuulaja aru kõigest arusaadavast,
mis talle räägitakse, ka võõravõitu keeles, ka juhul, kui sealjuures