LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE
Nendes
tingimustes oli liblikõieliste ja põld-raiheina juurdekasv I niiteks tavalisest aeglasem.
Rohuproovide keemilise koostise määramisel kasutati Van Soesti süsteemi.
Analüüsid tehti PMK taimse materjali laboratooriumis. Saagi energiasisaldus (ME) ja
seeduvus (DDM) arvutati. Rohusööda proteiini täpsemaks iseloomustamiseks kasutati
metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi näitajaid, mis saadi katseproovide
analüüsitulemuste EMÜ Loomakasvatuse instituudi vastavasisulisse arvutiprogrammi
134
Agronoomia 2010/2011
sisestamisel (Kärt jt, 2002). Katseandmete statistilisel analüüsil kasutati dispersioon-
analüüsi, seoste tugevuse ja usutavuse hindamiseks regressioonanalüüsi.
Tulemused ja arutelu
Esimese kasutusaasta (2007) taimiku tihedus puhaskülvis oli hariliku lutsernil
suurem võrreldes hübriidlutserniga (taimede arv ruutmeetril vastavalt 144 ja 120 tk).
annaabi.ee 
