astmes -7 10 astmes -5 81-100 nm) 68. suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus. 69. emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 70. vaht pihussüsteem , milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. 71. aerosool pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm) 72. märgumine vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku molekulide tugevast vastastiktoimest tahke keha pinnaga. 73. hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 74. hüdrofoobsus veetõrjuv, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 75. elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. 76. elektrolüüt aine, mis lahustumisel v sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 77. dissotsiatsioon 78. dissotsiatsioonimäär 79
Elektrofiilsustsenter Aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilsustsenter aatom, millel on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng või osalaeng. Iooniline dissotsiatsioon ioonide moodustumine (polaarse lahusti mõjul). Ioonsete sidemetega ained on aktiivsemad. Mittepolaarsed ained dissotsieeruvad radikaalideks. Delokalisatsioon laialijaotumine. Molekulide vastastikmõju. Aine omadused sõltuvad molekulide vastastiktoimest. Hüdrofiilsed ained - tugev vastastikmõju veega. Vesinikside on O-H või N-H Vesinikside põhjustab: Ainete keemistemperatuuri tõusu. Ainete head lahustuvust vees. Hüdrofoobne aine vett-tõrjuv. Reaktsioonid. Elektrofiilid tühja orbitaaliga osakesed. Nukkleofiil vaba elektronpaaariga osake. Radikaal Paardumata elektroniga osake. Ründav osake Reaktsiooni alustav osake. Reaktsioonitsenter sinna ühineb ründav osake.
Hüdrofiilsed, aga need, kes ei tõrju, veelembesed, moodustavad vesiniksidemeid. 61. Adsorptsioon tahke aine ja lahuse piirpinnal. Vedeliku molekulid kogunevad molekulaarjõudude toimel tahke keha pinnale. 62. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub nagu elastne kile. Pinna vabaenergia vähenemine. Molekulid püüavad pinna suurust vähendada. Ühikuks 1 N/m. On põhjustatud molekulide vastastiktoimest. 63. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaarse tõusu meetod Stalagmomeetriline meetod – loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu, vahetult enne tilga eraldumist on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. Mulli suurima rõhu meetd – siin mõõdetakse rõhku, mida on vaja rakendada , et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike 64. Kuidas ja miks sõltub pindpinevus temperatuurist? 65
annaabi.ee 
