Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord. Iga riigi funktsioonid 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus Riik on ühiskonnarühmade kogum.
Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet n vastuseis demokraatia tingimustele
Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord. Iga riigi funktsioonid 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Kolm lähenemisviisi riigile Sotsioloogiline Õiguslik Struktuurfunktsionaalne Sotsioloogiline käsitlus Riik on ühiskonnarühmade kogum.
annaabi.ee 
