majanduslikul tasandil. Ajaloolaste seas enamlevinud teooria kohaselt lõpetas üldjoontes külma sõja tõik, kus Nõukogude Liit jõudis järeldusele, et USA näol ei ole tegemist enam eluohtliku vaenlasega, mille järel ei tundnud samuti USA end enam sedavõrd ohustatuna NSV Liidu poolt. Mõlemad osapooled leidsid, et ei esinenud enam ulatuslikke meediaründeid, näiteks propagandat. Samuti ei toimunud enam salajast vastasriigi sisepoliitilist õõnestamist või mõjutamist. Säärase mõttemuutuse tulemusel muutus nendevaheline suhtlus märgatavalt. Külma sõja säärast lõpplahendust peetakse üliriikide vastastikuste teenete tulemiks. Toome siinkohal välja, näiteks USA presidendi Ronald Reagani, kes sarjas NSV Liitu „kurjuse impeeriumiks“ ja esitas sellele väljakutse võidurelvastamiseks. Teades seejuures ise vägagi hästi, et see, sel hetkel Moskvale majanduslikult üle jõu käis
Külma sõja võtjad ja kaotajad. Külmaks sõjaks nimetatakse perioodi peale teist maailmasõda. Külmas sõjas olid vastaseisusus Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit. See väljendus ideoloogias, kultuuris, majanduses ja sõjalisuses. Võitluse eesmärgiks oli enda seisukoha tugevdamine maailmas ja vastasriigi nõrgendamine. Kasutusel oli väga palju meetodeid näiteks: vastastikune luuretegevus, üksteise üle trumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Tolle aja mõjuvõimsamaks relvaks sai tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks olnud võitjaid ega kaotajaid.
Lenini (Vladimir Uljanovi) ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhteisse. Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. Külma sõja komponendid - psühholoogiline sõda. Psühholoogilise sõja mõjutusmeetodid jaotusid mitmesse ossa: avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); vastasriigi või riikide sisepoliitiline salaõõnestus (mõjuagentuur, toetus välisriigi opositsioonile) LÕHESTATUD BERLIIN 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad 1949. aasta mais lõpetati.
• Kriisi kogeti ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades: • 1956. aastal ajas Nõukogude Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu , • 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse . Psühholoogiline sõda Psühholoogilise sõja mõjutusmeetodid jaotusid mitmesse ossa: • avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale • meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); • vastasriigi või riikide sisepoliitiline salaõõnestus (mõjuagentuur, toetus välisriigi opositsioonile) Majanduslik sõda Jackson-Vaniki seaduseparandused, USA senaatori Henry Jacksoni ja esindajatekoja liikme Charles Vaniki algatatud kaubandusseaduse parandusega kehtestati 1974. aastal piirangud mitteturumajandusega riikidele, mis eirasid oma kodanike emigreerumisõigust.
annaabi.ee 
