Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud F2=Bv, kus molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne hakkavad kompenseerima NO3-anioonid, milliseid nimetatakse emulgeerimist kaksteistsõrmiksooles. 33. Aerosoolid. Vahud. Stokesi seaduse põhjal on B=6r. Kuna F1=F2, siis -d/dx* 1/cN A rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on =Bv, sellest v= - d/dx*1/cNAB, asendame d=RTdc : v=- tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest kogunevad Ag+ lähedusse. Ag + läheduses on NO3- ioonid tugevasti vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks dc/dx*RT/BcN A . Kuna R/Na=k, siis sellest järeldub, et D =
Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. : tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid). Kui nendeks ioonideks on Ag+ ioonid (lahuses onAgNO3 liig), siis AgI pind omandab Ag+ ioonide toimel positiivse laengu. Ag + ioonid on siispotentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut hakkavad kompenseerima NO 3-anioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel kogunevad Ag + lähedusse. Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- laeng jaotubadsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates NO3 - ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa.Seda pinda nimetatakse libisemispinnaks ehk nihkepinnaks.
Adsorbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. 3. Adsorbeerunud osakeste vastastikune toime adsorbses kihis puudub. Elektrilised omadused Elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Üldine reegel: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid).Seda tekkinud laengut hakkavad kompenseerima ioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kolloidosakest dispersioonivedelikus võib vaadelda kui polariseeritavat elektroodi. Esmalt adsorbeerus tuumale adsorbne kiht tuuma pinnale adsorbeerusid kolloidosakese laengut määravad Ioonid. See
siis toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. Üldine reegel: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse (sugulasioonid). Kui nendeks ioonideks on Ag+ ioonid (lahuses on AgNO3 liig), siis AgI pind omandab Ag+ ioonide toimel positiivse laengu. Ag+ ioonid on siis potentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut hakkavad kompenseerima NO3- anioonid, milliseid nimetatakse vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel kogunevad Ag+ lähedusse. Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- laeng jaotub adsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates NO3- ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa. Seda pinda nimetatakse libisemispinnaks ehk
annaabi.ee 
