roomlastelt Punakas värv tuleneb vett sisaldavatest rauaoksiididest Atmosfäär Hõre 95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem
arenguvõimalusi takistab ka üha laienev terrorism. Samuti on arengust mahajäänud ka Ladina-Ameerika riigid. Seal kuritarvitatakse võimu ning aset leiab raiskamine. Paljud majanduslikult tugevad riigid on sügavad kriisis ning see ei aita kaasa nende arenguvõimalustele. Kuigi seal on ka suurriike (Mehhiko ja Brasiilia), siis enamustel on seal arenguprobleemid ja nad on kas väikeriigid või keskmise jõukusega. Üleilmastumise tulemusel on alguse saanud uued vastaseisud nagu terrorism ja kübersõda. Terroristid ei pea kinni seadustest ning selle eesmärgiks on sundida riike midagi tegema või tegemata jätma. Varasemalt jäi terrorism ühe riigi piiresse, kuid islamiterrorism on rahvusvaheline ning nad peavad sõda mitmete riikide valitsuste vastu. Samuti korraldatakse ka kübersõdu ning sel juhul jäädakse enamasti anonüümseks. Relvadeks on arvutid, Internet ja informatsioon. Sellel on väga suured tagajärjed, näiteks
Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Ka Marss tiirleb ümber Päikese. Marss oli vanade roomlaste sõjajumal ja oma nime sai Marss ka nende käest. (,,Universum" 1997: 219) Marsi pindala on 4 korda väiksem Maa pindalast. Ruumala ja mass on veelgi väiksemad. Maa ruumalast ja massist vastavalt 14,8 % ja 10,69%. Aine keskmine tihedus Marsil on 3,95 g/cm3, Maal aga 5,516 g/cm3. Marsi tuum sisaldab ilmselt vähem metalle kui Maa tuum.( Ü.- I Veltman ,,Marss" 1968: 8) Kõik vastaseisud Marsil pole ühesugused kuna tema orbiit on ellips mitte ringjoon. Vastaseisud tekivad umbes 2-3 aasta tagant. Siis on Päike, Maa ja Marss enam-vähem ühel joonel. 15 või 17 aasta tagant on Marsil suur vastaseis, mil Marss on maale kõige lähemal. 4 Sellel perioodil on Marsi ketas umbes poole võrra suurem tavalise vastaseisu omast. (Noorkõiv, E)
Trumani doktroo 1957 E. Eisenhower. Võetakse vastu tagasitõrjumise doktriin tuleb aktiivsemalt võidelda kommunismi vastu. Seda doktriini just Kuuba puhul taheti kasutada, sest oldi valmis jõuga Kuuba valitsust vahetama 1962 Võetakse vastu Kennedy doktriin. Mis ütleb et tuleb vältida otsest vastaseisu, sõdida tuleb vaid oma mandrist eemal ja pidada võib ainult väikeseid sõdu. Tänu sellele saab USA Vietnamis lüüa kuna doktriin käsib lõpetada otsesed pingelised vastaseisud. Kriis lõppebki sellega, et NSVL viib raketid ära ja Usa peatab karantiini. NSVL i ajaloos kutsutakse seda Kuuba kriisiks ja selle põhjustas USA. Lääneriigid aga nimetavad seda Kariibi mere kriisiks, süüdi on Kuuba sotsialistli kord mis nüuab Eisenhoweri doktriini käikulaskmist, ning pärast külma sõda nimetatakse kriisi lihtsalt ,,Raketikriisiks" Berliini kriisid: I Berliini kriis Berliini blokaad
annaabi.ee 
