Saksa-Prantsuse sõda
ümber koondunud Saksa riike Lääne-Euroopas esivõimu saavutamast. Napoleoni poolt
Austriaga ja Itaaliaga peetud läbirääkimised preisivaenuliku liidu sõlmimiseks ei olnud
veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile
tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult
suurendas Napoleon III –ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a.
kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna-
Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas
arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra
madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, Spichern´i,
Mars-la-Tours´i ja Gravelotte´i lahingus ja sundis Prantsuse Reini-armee Fr.A. Bazaine´i
juhatusel tõmbuma Metz´i, mis sakslaste poolt sisse piirati. Metzi vabastamine P.M. Mac-
annaabi.ee 
