Samuti käsitletakse teemasid nagu igatsus, kurbus ja lootus. Sellele vastanduvalt on kogus jõuliseid ja julgeid luuletusi, mis väljedavad naiselikku kirge ja elu täielrinnal elamist. Mõned luuletused on sünged ja kirjeldavad räsitud ning halba maailma. Luuletuses "Nälg ja iiveldus" rõhub autor sellele, et need tegurid on alati olemas ja neid ei saa märkamata jätta. Need lausa "eputavad" inimeste ees. Isikustamine: "Nälg ja iiveldus käivad käe alt kinni, suisa suudlevat näivad". Vastanduvateks motiivideks on surm ja armastus. Autor ei karda surma ja kirjeldab seda erinevate nurkade alt. Luuletuses "Kerge, kerge on laev" käsitleb autor surma kui kerget, õrna, kuid paratamatut sündmust. On kasutatud isikustamist, "neelates su nime ja näo", mis toob välja, et surm on automaatne, kuid mitte pingutust nõudev nagu neelaminegi. Armastusest kõneleb autor kui helgest ja õrnast, mis kergest puruneb ning kaotusvalu, lahti laskmine ja edasi
saaki, kuid alati ei pruugi mesilased just selliste taimede juurde sattuda. Lisaks võib taimede nektari-eritust vähendada tugev tuul, näiteks pärnal lausa 1013 korda ning Eestis esineb tugevaid tuuli, eriti rannikualadel. Teiseks teguriks, mis avaldab mõju mesilaste saagikusele on mullastik ning selle väetamine. Meetaimedele on kõige sobilikumad saviliiv- ja liivsavimullad. Leidub ka selliseid meetaimi, mis kasvavad raskes mullas, nagu näiteks salvei. Vastanduvateks on kerged mullad, mis sobivad paremini pärnadele ja valgetele akaatsiatele. Savimulda eelistab enim keerispea. Mustikale, pohlale ja kanarbikule meeldivad eriti hapud mullad ning just sellistel muldadel eritavad nad palju nektarit. Liigne lämmastikväetiste kasutamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid aga soodustavad kaali- ja fosforväetised, mida tuleks mesinduses silmas pidada, et saada head saaki. Mesinik saab meena kätte kahjuks ainult
Tuglas ei taha vist olla klassik, igastahes tekitab see mingeid probleeme kuidas ja millisel määral klassiku staatus mõjub, mida see üldse tähendab. Need kolm Augustit, kes järjest süzeesse lülituvad, on kõik Tuglasest erinevad tüübid ja nende kaudu analüüsib Tuglas ennast võrreldes ennast nendega. Vaatab, mis tal võrreldes Gailiti või Allega puudu on. Kuidas suhtub tema oma kirjutamisse ja kuidas suhtuvad teised? Üldiselt võiks kõiki neid Augusteid pidada Tuglasele vastanduvateks. Tegemist selliste kujudega eesti kirjanduses, kes on kindlasti 20ndate ja30ndate boheemlustraditsiooni kandjad ja mitte nii hoolsad kirjanikud, ei arvesta oma kirjanikustaatust nii tõsiselt. Tuglase tõsidusele nende kolme tüübi kaudu vastandatakse dionüüsilisus. Legendaarsed on kahe sõbra Gailiti ja Visnapuu nädalatepikkused olengud erinevates vabariigi lokaalides. Ometi seesama teatud tüüpi kergemeelsus ei pärsi seda loomingulisust kõik kolm on kõigele vaatamata väga andekad
21 Niglas (2003: 39), kes on analüüsinud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite vahekorda sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös rõhutab, et kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekord on nii eilses kui tänases uurimistegelikkuses tunduvalt komplitseeritum kui paradigmaatiline vaateviis seda eeldab. Seega praktikast lähtuvalt ei ole õige kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist vastanduvateks pidada. Kui eesmärgiks pidada sotsiaal- ja kasvatusteadusliku uurimuse kvaliteeti, siis tundub siiski mõistlikum kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevuste rõhutamise asemel rääkida paljudest uurimisstrateegiatest, mis omavahel võrreldes leiame nii sarnaseid kui erinevaid jooni ning enam tähelepanu pöörata erinevate metodoloogiliste etappide kooskõlale: Uurimisprobleem Meetodid (disain)
annaabi.ee 
