Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav termin rakendub, saab olla vaid üks tunnus vastupidiste tunnuste hulgast, ning võib olla ka nii, et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda paremale, ja ümberpöördult, ent liikuda võib ka nii, et suund pole ei paremale ega vasemale, nt tagasi või üles. Traditsioonilises loogikas peetakse oluliseks, kas allutava termini mahus on objekte, millel pole kumbagi vastupidist tunnust, või pole selliseid objekte. Seda on vaja teada nt siis, kui allutavat terminit püütakse liigitada vastandtunnuste abil.
Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav termin rakendub, saab olla vaid üks tunnus vastupidiste tunnuste hulgast, ning võib olla ka nii, et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda paremale, ja ümberpöördult, ent liikuda võib ka nii, et suund pole ei paremale ega vasemale, nt tagasi või üles. Traditsioonilises loogikas peetakse oluliseks, kas allutava termini mahus on objekte, millel pole kumbagi vastupidist tunnust, või pole selliseid objekte. Seda on vaja teada nt siis, kui allutavat terminit püütakse liigitada vastandtunnuste abil.