öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. Nagu juba mainitud Ilu ja inetus kuuluvad kokku, ilu ei ole eraldi absoluutne kategooria ning kindlasti vajab vastandpaari ehk siis inetust. Umberto Eco eristab iseenesest inetust ja formaalset inetust, samuti ka nende kunstilist kujutamist ehk siis maale, skulptuure jt. Inetuse kunstilise kujutamisega on seotud hulk paradokse. Kunstis on täiesti mõeldav kujutada inetut ilusalt, sest nagu rõhutab Kant, tähendab ilu kunstis «asja kujutamist ilusal viisil».Sellest tuleneb Bonaventura seisukoht on see, et ka kuradit võib kujutada ilusalt: «Nii peetakse Saatana pilti ilusaks, kui see kujutab õnnestunult
kristliku eetikaga. Nikas armastab pisaraid, juba nelja-aastasena on ta jõudnud arusaamisele, et valu ja kurbusega on elutunnetus teravam, ta tundis end “valu vilus alati hästi“7. Nikas kannab endal „maailmasüü“ koormat, tunneb varakult “kõigi süüd kõigi ees“8 – Nikase kannatused on seotud pärispatu kontseptsiooniga. Ent mitte ainult. Kannatus laieneb kristliku moraaliõpetuse piiridest välja ja moodustab vastandpaari valega: “Valu ei ole kunagi vale ja sedamööda, kuis suureneb valu, 2 Nikolai Baturin, „Sõnajalg kivis“. Eesti Raamat, Tallinn 2006, lk. 181. 3 Sealsamas, lk. 64. 4 Nikolai Baturin, “Noor jää”. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk. 10. 5 Nikolai Baturin, “Karu süda”. Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk. 22. 6 Sealsamas, lk. 24. 7 Nikolai Baturin, “Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija: lapsepõlvemartüürium“. Eesti Raamat, Tallinn 1993, lk. 31. 8 Sealsamas, lk. 67.
· Irdi kui teatrijuhi toetus · Tooming ja Hermaküla teatriuuenduse olulisemad tegijad Vanemuise lavastajad · Vanemuise uus, moodsa lavatehnikaga teatrimaja · Suhteliselt palju noori teatris (Irdi stuudio lõpetanud jt) · Paralleelnähtusena ka nt Ülo Vilimaa uudsed muusika- ja tantsulavastused Tooming ja Hermaküla lavapartneritena · Neist kujunesid suurepärased lavapartnerid. Mängisid peaosi, vastandpaari. Unt, Vahing jt teatriuuendusega seotud kirjanikud: · Mati Unt töötas 1966-72 Vanemuises kirjandusala juhatajana, kirjutas mitmeid dramatiseeringuid. 1975-81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1981-92 Noorsooteatri lavastaja, 1992-2003 Draamateatri lavastaja · Vaino Vahing töötas psühhiaatrina, samal ajal kirjutas näidendeid, arvustusi. Psühhoanalüüs sobis hästi teatriuuenduse teoreetilist tausta täiendama. Vahing pidas
Ühte võib nimetada looduslikuks või füüsiliseks, sest see lähtub loodusest endast ja seisneb erinevustes, mis esinevad inimeste vanuses, tervises, kehalises jõus ja vaimu või hinge omadustes. Teist võib nimetada moraalseks või poliitiliseks ebavõrdsuseks, sest see oleneb teatud kokkuleppest ning on tekkinud või vähemalt kehtib inimeste endi heakskiidul. See 4 In´egalit´e morale -- raskesti tõlgitav mõiste; 18. sajandil oli tavaks kasutada vastandpaari "füüsiline- moraalne" tähenduses "füüsiline-vaimne". Antud kontekstis pole aga tegemist moraaliga ei kõlbluse ega vaimsuse (religioosse alatooniga) tähenduses, vaid pigem isiku omaduste ja olukorraga, vastandatuna inimese puhtlooduslikule, bioloogilisele aspektile. Tlk. 5 "Õpi aru saama, kes jumal käskis sul olla ja milline koht kuulub sulle tegelikult inimkonnas." Persius, Satiirid, III, 71.
D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav termin rakendub, saab olla vaid üks tunnus vastupidiste tunnuste hulgast, ning võib olla ka nii, et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda paremale, ja ümberpöördult, ent liikuda võib ka nii, et suund pole ei paremale ega vasemale, nt tagasi või üles. Traditsioonilises loogikas peetakse oluliseks, kas allutava termini mahus on objekte, millel pole kumbagi vastupidist tunnust, või pole selliseid objekte. Seda on vaja teada nt siis, kui allutavat terminit püütakse liigitada vastandtunnuste abil. D3.8.2.2
8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav termin rakendub, saab olla vaid üks tunnus vastupidiste tunnuste hulgast, ning võib olla ka nii, et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda paremale, ja ümberpöördult, ent liikuda võib ka nii, et suund pole ei paremale ega vasemale, nt tagasi või üles. Traditsioonilises loogikas peetakse oluliseks, kas allutava termini mahus on objekte, millel pole kumbagi vastupidist tunnust, või pole selliseid objekte. Seda on vaja teada nt siis, kui allutavat terminit püütakse liigitada vastandtunnuste abil. D3.8.2.2
annaabi.ee 
