Manchesterist sai ta inspiratsiooni vaeste elust ja olukorrast. Palju tema teoseid kujutavad ühiskonna vaesema kihti eluolu. Charlotte Bronte soovil kirjutas Elisabeth Gaskell ka valmis temast biograafia. Läbi ajaloo on naisi kujutatud pühakuna, jumalannana, litsina, emana, liiderdajana, koduhoidjana, sõdade süüdlasena, romantilise armastus objektina, meeste hukkajana, soo jätkajana, maalikunsti ja keele muusana ning tuhandetes teistes erinevates tihti vastandlikus, rollides. Ajaloos on olnud aegu, kus põlvnemist on jälgitud naisliinide pidi. On olnud naissõdalaste hõime, keda kõik kardsid. Naist on nii põletatud, alandatud kui jumalusena koheldud. Teda on nii nõiaks kui pühakuks nimetatud. Ajalugu on vastuoluline. Nii ka naine läbi ajaloo kui ka tänapäeval.
Tohutus menus ja töökoormuses kannatas eelkõige Andrewsi eraelu. ,,Kui sulle äkki langeb sülle selline tohuvabohu nagu meil, siis inimestega ikka juhtub nii. Lähedased inimesed elavad üle hirmsaid hetki. Me ei saanud hakkama," meenutas Walton. Tulemuseks oli lahutus, mis toimus 1967. aastal. Vaikselt hakkas Andrewsi uusi filme mõjutama ebaõnn. Kui muidu oldi harjutud nägema Juliet malbetes ja kombekate neidude rollis, ei võetud teda omaks vastandlikus rollis oleva Gertrude Larence'na filmis ,,Star" (1968). Samuti ei toonud edu ega loodetud tulemust film ,,Kallis Lily" (1970), kus näitlejatar tegi koostööd oma tulevase abikaasa Blake Edwardsiga. Kui ta läks edasi televisiooni esinema, läks luhta ka tema nime kandev show, mis võitis 1973. aastal Montreaux' festivalil Hõberoosi auhinna, nimelt võeti seriaal esimese hooaja järel programmist maha. Pärast seda hoidis Julie mõne aasta teatri- ja
2.1. Saavutuste emotsioonid Saavutuste emotsioonideks on uhkus, vaimustus, rõõm ja rahulolu. Neid emotsioone gruppeeritakse ühte klassi sest, et neil on palju üldiseid joonesid, näiteks, tõstavad enesehinnangut ja heaolu. Nad võivad tekkida nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil: kui inimene tunneb uhkust saavutuse eest, ilmuvad temal nii öelda jõud edasi tegutseda, kuid uhkus kollektiivsel tasandil muutub kogu rühma identiteeti kõrgendatuks. Kuid vastandlikus olukorras võib teha inimest kõrgiks, lisaks sellele võib tekida teistes kadedus või vaenulikkus, mis võib viia konfliktideni vastupidiste tulemustega. Vaimustus annab täiselu tunnet, toob inimese käitumises esile impulsiivsust, peamine on see, et vaimustus ei lükaks liiga riskantsete otsuste tegemisele. Aga see emotsioon näitab, et inimine elab protsessile kaasa ja on tähelepanelik teiste vastu. Rõõmu ja rahulolu annab lõpetuse tunde, näiteks, kui töö on
Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995). · Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja