1860-ndate aastate romaanides kerkib esile romantiline titaanlik isiksus. Hugo ei püüa oma romaanis sügavalt analüüsida ühiskondlikus elus toimuat. Püiab tõestada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Hugo esteetilistes vaadetes oli võtmeline tema draama kontseptsioon. Ta väidab et vaid dramaatiline vorm suudab edasi anda elu vastandlikkusi pingeid ja üleminekuid. Draama loomisel peab Hugo uuenduslikuks ja tähtsaks vahendiks groteski kui vastandit ülevale. Groteski abil loob poeet kõige teravamaid kontraste.Hugo draamades oli rõhutatud monarhiavastane demokraatlik hoiak. Hugo ei põõranud ajalooaineliste näidendites mingit tähelepanu ajaloolise fakti korektsusele, pigem käsitles ajalugu suurte vabadustega, tehes sellest värvika kausta konfliktidele.
Mefistoteles, kes pakkus Faustile lõbutsemist ja rõõmu. Teose vältel pidas Faust siseheitlust - kas jääda endale kindlaks ja püsida headel radadel, või tunda rõõmu ja kurjust? Lugedes J.W.Goethe filosoofilis-dramaatilist teost mõistsin, et raamat räägib kogu inimsoost ning sellest, kuidas igas inimeses on olemas Faust – mõtlev, kaaluv ning siseheitlust pidav inimene. Johann Wolfgang Goethe on öelnud: „Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi –tundma elu tumedamat poolt.“ Sellepärast võibki väita, et kõigi elus tuleb hetk, mil nad tunnevad elu tumedamat pool ja seda, kuidas neist on saanud Faust. Inimesi üldistada on väga raske, igaühel on oma eesmärgid, oma ootused ja lootused elus, olgu need siis hea või kurja poolel, lõppude lõpuks on kõik ümbritsevad inimesed üksteise peegeldused.
nüüd teemaks tulnud. Kuidas on võimalik, et inimene, kes peaks olema headuse kehastus, saab olla nii võigas.Sellest saab järeldada, et kõik inimesed teevad pattu, ometigi on ka häid inimesi, kes kogu selle kurjuse sees paratamatult ära kaovad. Kuid millest siis oleneb inimese headus ja kurjus ? Iga inimene peab siseheitlust heatahtlikkuse ja õeluse vahel. Arvan, et meie hulgas pole ühtegi üdini heasüdamlikku ega õelat inimest. ,, Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi- tundma elu tumedamat poolt"- Johann Wolfgang Goethe. Inimesed peavad pidevalt oma mõttemaailmas niinimetatud lahinguid: kas teha asja ausalt ja südamega, või valida pisut halvem tee, mis võib lõpptulemuseks pakkuda paremat lahendust. Hea ja kurja vahel võitlemine on inimese jaoks loomulik tegevus, ilma selleta oleksid inimesed igavad. Arvan, et need, kes endas ei kõhkle jäävad alati väikeseks inimeseks. Kõhklused ja vead on just need, millest me õppime ja saame tugevamateks.
INIMESE SISEHEITLUS HEA JA KURJA VAHEL Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi tundma elu tumedamat poolt Johann Wolfgang Goethe Väike Andrus põrnitseb põlevate silmadega laual lebavat rahakotti. Poiss ise on haritud, hästi kasvatatud ning pärit rikkast perest. Tal pole kunagi rahapuudust vanemad hoolitsevad igakuise taskuraha eest ja vajaduse korral täidavad kõik ta soovid. Ometigi