hingeseisundeid. Unelm emast Soome rahvaluule on tagasihoidlik positiivsete tunnete- armastuse, helluse ja kiindumuse väljendamises. Seetõttu ehk tunduvadki Lõuna-Karjalaste naiste emaainelised runod peaaegu kirglikult. Ema jumaldamine, täiskasvanud tütre emaigatsuse jõulisus. Emalaulud selgitavad meile, miks ema on kujutatud sooja suvena karjala naise külmas elus- ta on võrdluseks võõrale naisele, kas ämmale või võõrasemale, nende karmust näitlikustav vastandkuju. Paljud emarunod on igatsuslaulud, laulud minetatud armastusest. Ema on surnud, tema asemel on võõrasema, või on ema surnud ja tütar noorelt abiellunud ja sattunud teise perre. Mehelt ei saada abielus aga kogu soovitud hoolivust, kuna mehe põhitähelepanu läheb oma emale, talu tõelisele valitsejale. Neiut kujutatakse vendadega võrreldes pigem kodust varsti lahkuvaks "talu vargaks". Läheb võõrasse perre ja ei ole oma vanematele toeks, isegi mitte emale. Neiuvoli
endasse kui 3. KOONDKUJU: moraalselt kõrgemalseisvasse FARMER+SÕDUR+KODANIK ühiskonda farmiomanikust dzentelmen a la võrreldes teiste kaasaegsete Horatius antiikajal ühiskondadega. ei tegelenud ise põllutööga, vaid luuletas 4. ANTIIK JA VOORUSEPÜÜDLUS farmiomanik /põllumees kui 18. SAJANDI vastandkuju banaalsele kaupmehele, USAS: ISIKLIKE VOORUSTE Korrumpeerunud linnaametnikele, MUDEL luksuseihale ja poliitilisele Antiikses ühiskonnas 4 ambitsioonikusele. põhivooruse kompleks: õiglus, tarkus, põllundus tagas vabariigi tasakaalukus, vaprus (inimese stabiilsuse ja vabaduse kestmise. hinnatavad omadused ühiskonna suhtes, mitte pelgalt inimese enda
"Noore Wertheri kannatused" järgi), "Thaïs" 1894. Drame lyrique'i iseloomustab: psühholoogilisus ja intiimsus (vastukaaluks grand opéra'le), vähe koore, ülesehituses numbrite koondumine stseenideks, juhtmotiivid (aga mitte nii ohtralt kui Wagneril), Wagneri muusikadraama, eriti ta harmoonia mõju. Opéra comique ja drame lyrique mõjutavad teineteist, näit. Bizet "Carmenis" (1875) on jooni mõlemast (lokaalkoloriit, mustlased, tänavapoisid jt. koomilisest ooperist, Carmeni vastandkuju õrn Micaela on iseloomulik pr. Muusikadraamale). Sama iseloomustab Offenbachi viimast teost "Hoffmanni lood" (ametlik zanrimääratlus on ka opéra comique). Opéra comique'ist kasvas 1850. aastatel välja operett, näit. Jacques Offenbachi "Orpheus allilmas" (1858). Teema 15. Itaalia ooper 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel Kordamiseks: Opera seria (tõsine ooper), mis kujunes 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, vältis koomilisi tegelasi. Koomilised
annaabi.ee 
