eksistentsi valguseks (korrastatud, mõistuspäraseks, universaaltahteks). Kuna Jumalas on mõlemad olemuslikud omadused lahutamatud, siis inimese juures on nad lahutatud ja nii tekib hea ja kurja võimalus. Kuri ei tekki ise eksistentsi alusest, vaid üksnes siis kui inimene oma tahtega ütleb valgusest lahti. Selleks, et vältida aluse ja eksistentsi dualismi toon Schelling sisse veel "ürgaluse mõiste. See suhtub vastanditesse indiferentselt ja selletõttu ei ole ka midagi temas, mis takistaks vastuolude ilmnemist.
prototüübile Don Quijote'le; isegi oma Sancho Panza on tal olemas valgesilmalise robustse käsilase Ollino näol). Mauruse idealism ei anna aga võrreldagi Don Quijote omaga. Ta on idealist peaaegu ainult nime poolest, mammonajünger altruistlike puhangutega, kroonupatrioot absurdsest kikkiskõrvsusest, blasfeemilise künismiga usumees - seega varustatud päris paraja parmaga igasuguseid vastuolulisi komplekse, mis koomilise kiirusega omavahel vaheldudes ja oma vastanditesse lahendudes loovad haleda, vaevalt-vaevalt inimväärsust säilitada suutva, oma tühisusega hubast meeleolu tekitava kuju. Siin pole Tammsaare näilikult enam sugugi hoolitseda tahtnud tüübi sirgjoonelisuse eest. Relatiivsuse skepsis, väärtuste segipaiskamise lust paistab raamatu igalt leheküljelt vastu. Kirjanik on haaratud uuesti huvitavast mängust, arendada igasuguseid mõttekäike näiva absurdsuseni.
annaabi.ee 
