Platon ja tema ontoloogia
ka ,,ideede maailm". ,,Nähtumuste maailma" pidas ta meeltega tajutavateks, aga
,,ideede maailma" mõistusega tajutavaks, seega on meeltega tajutavad asjad ajalised:
tekivad, hävivad ehk ei ole igikestvad- need on ebatäiuslikud. Mõistusega tajutavas
maailmas on aga asjad igikestvad ja täiuslikud. Meeltega tajutavat maailma
iseloomustab ebaehtsus ja näivus. Ideede maailmas aga on asjad nii nagu nad on :
ehtsad, päris. Nende kahe aspekti karakteristikud on vastandilikud. Seda Platoni
õpetuse osa on tavaks nimetada kahe-maailma-õpetuseks."Nähtava maailma"
põhiliseks karakteristikuks on Platoni silmis selle muutlikkus, pidevas saamises
olemine. See oli ka Herokleitose õpetuses(Kaks korda ühte ja samasse jõkke ei astu).
Arvatakse et Platon tegeles oma kujunemisaastatel Herokleitose õpetusega.
Põhimõtteliselt võib Platoni kahe-maailma-õpetust tõlgendada lahendusena autori
annaabi.ee 
