Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid- müüt või tegelikkus?
mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad.
Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja
punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt. Kui sünnime, siis meie
vanemad hakkavad kujundama meie keskkonda soost lähtuvalt. Poiste
tubasi täidavad autod, legod ja superkangelased. Tüdrukutel aga roosa
tapeet,
nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see paneb aluse
stereotüüpsele isiksusele ja loodakse
arusaam mehest ja naisest kui vastandikest. See kandub edasi tulevikus
teistes valdkondades.
Läbi mängude süvenduvad stereotüübid. Poistel on tavaks olla liikuvad,
mängida palli, olla agressiivsed ning joosta ringi. Tüdrukud sellistest
tegevustest tihtipeale tõrjutakse ja nemad mängivad kodu- joodavad
nukkudele teed, hoolitsevad nende eest ja pesevad nõusid. See tekitab
stereotüübi, kus naine on pigem passiivne ja mees aktiivne. Tulevikus
väljendub see kõik lahterdatud
,,naistetöödes" ja vastupidi ,,meestetöödes".