võidukäik. Kirjanduses hakati palju eksperimenteerima. Toimub II Maailmasõda. Sümbolism: Tekkis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest. Peidetud vihjed ja metafoorid. Püüti hoiduda isiklikkusest. Proosas kalduti müstikasse. Traagiline ja irratsionaalne. Eesti kirjanikud: Friedebert Tuglas Impressionism: Tekkis 19. Sajandi lõpul Prantsusmaal. Tekkepõhjused tulenevad maalikunstist. Kujutati tundevarjundeid. Luule muutub mänglevamaks, tuuakse esile vastandavaid tundeid. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire Eesti kirjanikud: Marie Under, Tammsaare. Futurism: Tekkis 1909. aastal Itaalias. Tuleviku kirjanduse vool. Kirjanikud ülistasid linnu, masinaid ja uuendasid kirjutamise vormi. Kirjanikud kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine.
Ekspressionism 3 Imazism 4 Akmeism 4 Dadism ja sürrealism 5 Kasutatud kirjandus 7 AVANGARDISM Avangardism tekkis 20.sajandi esimese kümnendi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspressionismi, imazi(ni)smi, akmeismi. Need voolud vatandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. 20. sajandil hakati neid mitterealistlikle ja uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu futurismi manifesti, esimene ilmus 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Teatraalses ja tundeküllases
vähe, siis järeltestis kasutas laps leksikaalse sidususe vahenditena ka asesõnu (sõnade poiss, tüdruk, ema, isa asemel tegelaste nimesid) (vt. lisa 6). Seega toimus märgatav areng kontekstisidusate lausete kujunemisel. Uuringu alguses kasutas laps kas valesid või ainult üht tüüpi sidendeid (põhiliselt sidendeid ja, siis, ja siis) või sidendeid lausungite ühendamiseks ei kasutanudki (vt. tabel 6). Järeltesti jutustustes kasutas laps siduvate vahenditena ka vastandavaid (aga), põhjust (sest) ning eesmärki väljendavaid sidendeid (et) ning ajalist seost väljendavat sidendit (kui). Tabel 6. Lapse jutustuste mikro- ja makrostruktuur enne ja pärast õpetamist Eeltest Järeltest Eeltest Järeltest Vahendamata jutustus Vahendamata jutustus Vahendatud jutustus Vahendatud jutustus
annaabi.ee 
