“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)
(näiteks elukutse, keel, religioon). Kui varem on rahva all mõeldud rahvuse ja
perekonna rühmitusi.
6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel)
esile
kuulujutule omased tunnused.
Kuulujutt väljendab ühiseid uskumusi ja hirme. Kuulujutt
7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles
tekivad ja
võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud.
Ajalooliselt on teada sõjajärgsed ajad, mil vastandatakse ennast ja võõrast.
Olulisemad vastandamispaarid on loomulik-üleloomulik, maapealne-maa-alune,
kuultuurne-metsik. Üldiselt tekib võõraviha stereotüüpide pealt, näiteks sõjas on
vastased vaenlased, halvad. Suur roll on ka kommete, usu ja rassi erinevustel.
Võõrad ohustavad eestlaste endi arvates meie identiteeti. Me ei tea, kes nad on
ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab
mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel perioodidel, muutuste
ajal.
8
annaabi.ee 
