Ajaloo uurimustöö
Erinevalt Eestist polnud Saksa väed sealt lõplikult lahkunud, vaid ainult taganenud enamlaste
survel Kuramaale. Läti Vabariigi relvajõud olid napid, rinnet Punaarmee vastu hoidsid
baltisakslastest LandesWher ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis kindral R. von der Goltzi
juhtimisel. Esimesest kaotusjärgsest ehmatusest toubunud Saksamaa klammerdus idas oma
vallutuste riismete külge, suurearvulise baltisaksa vähemusega Lätis sooviti luua endile
vastallriiki, kus säilinuks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja
kodakondsuse jne. Antanti riigid püüdsid sakslasi talitseda, kuid nägid neis samas peamist
enamlusevastast jõudu Baltikumis. Et peaminister K. Ulmanise rahvuslik valitsus polnud
sakslaste meelest küllalt järelandlik, asendati see 1919. aasta aprillis vägivaldselt pastor A.
Nniedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti Punaarmee vastu,