INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
(1)
Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust
ning veresoonte , eriti kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis suurendavad südame
minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse
ja löögimahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine
viib vererõhu langusele.
Piklikajus asuvatel veresoonte toonust reguleerivatel (vasomotoorsetel närvikeskustel
eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga
osa. Mõjustused antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Oluliseim on sümpaatilise
närvisüsteemi veresooni ahendav mõju. Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse
käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP),
adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja