Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes sisalduv väävel ja tema ühendid, orgaanilised happed (nafteenhapped) ning vees lahustuvad happed ja leelised. Orgaanilised happed on nõrgad ning korrodeerivad vähesel määral värvilisi metalle. Vees lahustuvad happed ja leelised korrodeerivad aga tugevasti kõiki metalle. Kütuse korrosiivsust näitab vaakplaadiproov, väävlisisaldus ja happesus. Vaskplaadiproovi abil määratakse aktiivsete väävliühendite olemasolu kütuses. Lihvitud puhast vaskplaati hoitakse 3 tundi 50°C soojendatud kütuses. Kui plaadile ei teki tumedaid täppe või laike, siis kütuses aktiivset väävlit pole ja ta on kasutuskõlblik. Summaarne kütuse väävlisisaldus on riikliku standardiga rangelt normeeritud. Vees lahustuvate (mineraalsete) hapete ja leeliste olemasolu määratakse indikaatoritega (fenoolftaleiin ja metüüloranz)
Kütuse korrosiivsus Süsivesinikud, millest kütus koosneb, metalle ei korrodeeri. Korrosiooni kutsub esile kütustes sisalduv väävel ja tema ühendid, orgaanilised happed (nafteenhapped) ning vees lahustuvad happed ja leelised. Orgaanilised happed on nõrgad ning korrodeerivad vähesel määral värvilisi metalle. Vees lahustuvad happed ja leelised korrodeerivad aga tugevasti kõiki metalle. Kütuse korrosiivsust näitab vaakplaadiproov, väävlisisaldus ja happesus. Vaskplaadiproovi abil määratakse aktiivsete väävliühendite olemasolu kütuses. Lihvitud puhast vaskplaati hoitakse 3 tundi 50°C soojendatud kütuses. Kui plaadile ei teki tumedaid täppe või laike, siis kütuses aktiivset väävlit pole ja ta on kasutuskõlblik. Summaarne kütuse väävlisisaldus on riikliku standardiga rangelt normeeritud. Vees lahustuvate (mineraalsete) hapete ja leeliste olemasolu määratakse indikaatoritega (fenoolftaleiin ja metüüloranz)