kellelt ostis ja kellele müüs. Tsunftikord eksisteeris edasi, aga toimus tsunftide sulgemine (uusi liikmeid, eriti eestlasi, vastu ei võetud). See tähendas, et linnaühiskonnas ei olnud võimalik eestlastel kõrgemaks kui alamklass saada. 17. sajandisse jääb manufaktuuride tekke (maale, sest linnas eksisteeris tsunftikord). Üks olulisemaid manufaktuure 17. sajandil oli Hiiumaa Hüti manufaktuur, mis tootis, aknaklaase, pudeleid ja klaasnõusid. Narva lähedal oli ka vasemanufaktuur, mis tegeles vaskplaatide, vaskplekki, vaskpottide valmistamisega. Jhering kirik SKYTTE kubermangfTartu ff
Talupoegadel olid linnades nn sõbrakaupmehed, kelle juures tema ja eellased- järglased ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta. 17saj- manufaktuuride teke. Eelkõige maal, kuna tsunftid ei lubanud linna. (tsunftiväline tootmine oli keelatud). Olulisim oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur (klaasnõus, aknaklaas, pudelid). Narva lähedal vasemanufaktuur (vaskplaadid, katlad, vaskplekk). Millega läksid ajalukku: Joachim Jhering- aitas luteri kirikut Eestimaal taas üles ehitada. Aitas esimest eestikeelset aabitsat välja anda, töötas välja ajastule iseloomulike kirikukaristuse süsteemi (jalgade pakkupanemine, häbipink jms). Johann Fischer- kirikuelu edendaja, Liivimaa kindralsuperintendent. Tema initsiatiivil asutati 1684 Tartu lähedale õpetajate seminar, kuhu võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks võttis
annaabi.ee 
