10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on: Tšiili, Hiina, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Demokraatlik Vabariik Kongo, Austraalia, Venemaa, Zambia, Kanada ja Mehhiko. Puhtal kujul kasutatakse vaske igapäeva elus elektrotehnikas, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks. Vase hea soojusjuhtivus omaduse tõttu kasutatakse seda veel soojusagregaatide valmistamisel. Vasesulameid
Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks . . Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra. Lisandid avaldavad mõju vase füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Nende sisaldus markeeringus on tähistatud numbritega %-des. (GCu 10Fe5Ni5). "G" tähistab valatavat vaske.
Tallinn 2011 Tööstusahjude tüübid Vannahi Vannahjud on vaba tööruumiga ahjud, mille alumine osa on ehitatud vannina. Vannahjude kasutusala on materjalide sulatamine. Terast toodetakse martäänahjudes, mitmesugused vannahjud on tarvitusel värvilises metallurgias. Suurimad neist on peegeldusahjud pikkusega 30...50 m, mida kasutatakse näiteks rikastatud vasemaagi sulatamisel pooltooteks vasekiviks. Martäänahjust . sulaterase väljumistemperatuur on 1550...1650 °C, mistõttu ka töökambrist väljuva gaasi temperatuur on kõrge 1750...1850 °C. Ahjuvõlvi sisepinna temperatuur on seejuures 1650...1680 °C. Kõrge temperatuur saadakse kõrge eelsoojenduse ning hapnikuga rikastatud põlemisõhu kasutamisega. Regeneratiiveelsoojendid annavad õhku temperatuuril kuni 1000...1200 °C. a - leekahi; b elektriahi. Karastusahi · Kolm standardsuurust
2. Vase leidumine ja tootmine 2.1 Vase leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati. Kuigi vaske on kasutatud enam kui kui 10 000 aastat, siis 96% üldse kaevandatud vasest on kaevandatud alates 1900. aastast. 2.2 Vase tootmine Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15-20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5¸ 99,5 % Cu läheb leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250¸ 350 kWh ühe tonni (kalood) vase tootmiseks. Lõõmutades kõva vaske 600 - 650°C (400°C) juurest koos ahjuga, vältides õhu juurdepääsu, saame pehme suurema elektrijuhtivusega vase, kuid väiksema mehaanilise tugevusega.
rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati . Kuigi vaske on kasutatud enam kui kui 10,000 aastat ,siis 96% üldse kaevandatud vasest on kaevandatud alates 1900 aastast. Enamus vaske saadakse siiski taastöötlemisest. Suurimad vasekaevandajad maailmas on Tsiili,USA ja Peruu. Enamus vasest kaevandamisel saadakse vasesulfaatide töötlemisel. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks.Näiteks Chuquicamata Tsiilis. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab
kaevama. Tardkivim on tahke, seega kasutatakse lõhkeaineid, et kivim purustada. Peale lõhkamist jääb järgi sellest kruusalaadne toode, mille kopad tõstavad veoautode peale. Veoautod omakorda viivad selle tehasesse. Olenevalt mis kivimiga tegu on, jagatakse ekstraheerimisprotsess kaheks. 4.2 Sulfiidist Esimesel viisil vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid. Selleks läheb kusagil 15-25 tundi, et kõik kahjulikud lisandid välja põletada. Saadud toorvask kangidena või plaatidena, mille puhtus on 98.5% kuni 99.5% läheb leek- või elektrolüütilisele rafineerimisele. Sellel protsessil on väga suur energiakulu kuni 350 kWh ühe tonni vase tootmiseks. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks
(Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). Vask ja vasesulamid. Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks. Saadakse vasemargid, mida GOST 859-78 järgi tähistatakse M 00, M 0, M 1 jne. Puhas vask markeeritakse DIN 1787 järgi (8). Ecu 58, SECu, s.o. 99,9% Cu.
hea elektri- ja soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega. R m ja skatkevenivus sõltuvad olekust: valtsitud ja lõõmutatud Cu Rm = 260 MPa, katkev=40%, kalestatud Cu Rm=400 MPa, katkev=1-2%. Sisaldus maakoores on suht väike, vasemaagid vaesed (Cu-sisaldus 1-2%), tavaliselt S ja Fe ühenditega. Neist vaske tood.pürometallurgilisel meetodil: esmalt maak rikastatakse flotatsioonmeetodil, saadud maagikontsetraati kuumutatakse 600-700˚C S-sisalduse ↓-ks. Saadus sulatakse vasekiviks, millest saad. konverteris õhuga läbipuhumise teel toorvask (99% Cu), järgnevalt rafineeritakse toorvaske leekmeetodil tehniliseks vaseks või elektrolüütiliselt puhtaks 99,9% vaseks. 24. Vasesulamid, liigitus, kasutamine Puhast Cu kas. elektrotehnikas juhtme- ja mähisematerjalina, pinnakateteks, toidu- ja tehniliste nõude, mahutite, soojusvahetite valmistamiseks. Keemilise koostise järgi liig
23.-24. VASK, VASESULAMID, TOOTMINE, LIIGITUS, KASUTUS Vask on üheks vanimaks inimkonnale tuntud metalliks. Vase sisaldus maakoores on suhteliselt väike ja vasemaagid vaesed, vasesisaldusega 1-2%. Enamik vasemaake sisaldab vase ühendeid väävli ja rauaga. Neist toodetakse vaske pürometallurgilisel meetodil. Esmalt maak rikastatakse flotatsioonmeetodil, saadud maagikonsentraati kuumutatakse 600-700 °C (särdamine) väävlisisalduse vähendamiseks. Saadus sulatatakse vasekiviks, millest saadakse konverteris õhuga läbipuhumise teel toorvask puhtusega 98,5-99,5% Cu. Järgnevalt rafineeritakse toorvaske kas leekmeetodil tehniliseks vaseks või elektrolüütiliselt puhtaks – 99,95-99,99% vaseks. Vask on kesksulav (sulamistemperatuur 1083 C o ), raskmetall, (tihedus 8,9Mg/ m3 ), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12), mis ei muutu temperatuuri muutmisel (pole polümorfne), väga hea elektrijuhtivusega – vaid hõbeda elektrojuhtivus on vasest 6% suurem,
annaabi.ee 
