2. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 3. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu.
Seda nimetatakse Hollandi kuldajaks. Hollandi koloniaalimpeeriumi hulka kuulusid Indoneesia, Tseilon, Lõuna-Aafrika, Kirde-Brasiilia, Hollandi Antillid, ABC-saared ja New York. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile, kuid juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva. Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon1810 Hollandi Prantsusmaaga. 1815 kuulutas Viini kongress Hollandi iseseisvaks kuningriigiks. Esimeseks kuningaks sai Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi monarhid on tema järeltulijad. Alates 30. aprillist 2013 on Hollandi kuningas Willem-Alexander.
22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu.
Hertsog Magnuse tegevus: Taani kuningas saatis alguses (1559) Saaremaale valitsema, sest tahtis temast lahti saada.Temast sai Saare-Lääne piiskop. Magnus proovis laiendada oma võimu Mandri-Eestisse, mis oli vastuolus Liivi Orduga ja ta saadeti Taani aru andma. Ta tuli Saaremaale tagasi ja see oli Saare-Lääne piiskopkonna lõpp. Magnus valitses ka Liivimaa kuningriiki lühikest aega, mille keskus asus Põltsamaal. Selle riigi lõi vene tsaar oma vasallriigiks. Erik XIV – Tema juhtimisel vallutas Rootsi Põhja-Eesti alad. 1561. – Liivi ordu ja Riia peapiiskop andsid oma alad Sigismund II Augustile. 1559. – Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne piiskopkonna valdused oma vennale hertsog Magnusele. Ivan IV oli Moskva tsaaririigi valitseja Liivi sõja ajal, kes tungis Vana-Liivimaale. Ta rajas ka Liivimaa kuningriigi, mille keskus asus Põltsamaal, et hertsog Magnus saaks seda valitseda.
sest pool tootmisaladest oli Sudeedimaal, samuti kaotas ta piirikindlustused. Lisaks ka Poola ja Ungari hõivasid alasid, kus elasid poolakad või ungarlased. Kõik kasutasid ära Müncheni lepingut. 15.03.1939 okupeeris Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia, mis selle tagajärjel tükeldati läänepoolne ala (tsehhid) liideti otseselt Saksamaaaga ja seda ala hakati nimetama Böömi- Määri protektoriaadiks. Idapoolne osa (slovakid) moodustati Slovaki vabariik, mida võib nimetada Saksamaa vasallriigiks. Lisaks sellele, et endaga ühendati Tsehhide alad, ühendas 22.märtsil Saksamaa endaga ka Klaipeda ehk Memeli piirkonna (mille hõivas Leedult). Edasi hakkas Saksamaa Poolat nillima. Esitas Poolale nõudmisi, et läbi Poola koridori saaks Saksamaa puutumatud ühendusteed (maanteed, raudteed), kus oleks võimalik liigelda ilma Poola võimu kontrollita. Kasutati taaskord seda, et Poolas kiusatakse taga seal elavaid sakslasi. Lääneriigid ei
Poola ja Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO- ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Žemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga – Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda SO-ga. 1525 SO alistus Poolale ja liideti Poola riigiga. HUSSIITIDE SÕJAD: Feodalismi ja karoliku kirik vastane revolutsiooniline liikumine Euroopas 15. Sajandi I poolel, haripunkt oli Tšehhis 1419-37. J. Husi hukkamine (1415) tekitas Tšehhis suure rahulolematuse ning elavdas sakslaste ülemvõimu ja katoliku kiriku vastast liikumist. 1419 algas Prahas J. Želivski (tapetud 1422) juhtimisel ülestõus ning võim linnas läks hussiitidele
Sudeedimaal, samuti kaotas ta piirikindlustused. Lisaks ka Poola ja Ungari hõivasid alasid, kus elasid poolakad või ungarlased. Kõik kasutasid ära Müncheni lepingut. 15.03.1939 okupeeris Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia, mis selle tagajärjel tükeldati läänepoolne ala (tsehhid) liideti otseselt Saksamaaaga ja seda ala hakati nimetama Böömi- Määri protektoriaadiks. Idapoolne osa (slovakid) moodustati Slovaki vabariik, mida võib nimetada Saksamaa vasallriigiks. Lisaks sellele, et endaga ühendati Tsehhide alad, ühendas 22.märtsil Saksamaa endaga ka Klaipeda ehk Memeli piirkonna (mille hõivas Leedult). Edasi hakkas Saksamaa Poolat nillima. Esitas Poolale nõudmisi, et läbi Poola koridori saaks Saksamaa puutumatud ühendusteed (maanteed, raudteed), kus oleks võimalik liigelda ilma Poola võimu kontrollita. Kasutati taaskord seda, et Poolas kiusatakse taga seal elavaid sakslasi
Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO-ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Zemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne- Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda SO-ga. 1525 SO alistus Poolale ja liideti Poola riigiga. Pemysliidid Tsehhi päritolu kuninglik dünastia, mis valitses Böömimaal (9.saj 1306) ja Poolas (1300-1306). Luxemburgid Tsehhi troonil - (1310-1437) Tsehhi trooniheitlusest tuli võidukalt välja Luksemburgi krahv Johann. Tsehhi troonile sai Luxemburgide dünastia, kelle ajal sai Tsehhi riik taas Saksa-Rooma osaks. 14. sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 Saksa-Rooma keisriks
Leedu vahel Krevo Unioon. Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello (1386-1434)) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades SO vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit SO üle. 1411 sõlmiti SO-ga (1) Toruni rahu - SO loovutas Leedule Zemaitja. 1414- 1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad SO vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda SO-ga. 1525 SO alistus Poolale ja liideti Poola riigiga. Pemysliidid Tsehhi päritolu kuninglik dünastia, mis valitses Böömimaal (9.saj 1306) ja Poolas (1300- 1306). Luxemburgid Tsehhi troonil - (1310-1437) Tsehhi trooniheitlusest tuli võidukalt välja Luksemburgi krahv Johann. Tsehhi troonile sai Luxemburgide dünastia, kelle ajal sai Tsehhi riik taas Saksa-Rooma osaks. 14. sajandi algul sõditi Poolaga
Poola ja Leedu läksid Leedu kuninga Jagailo (Poolas Vladislav II Jagiello [1386 1434]) valitsemise alla. Algas edukas koostöö sõdades Saksa Ordu vastu. 1410 Grunvaldi lahing: Leedu-Poola esimene suurem võit Saksa Ordu üle. 1411 sõlmiti Saksa Orduga (1) Toruni rahu: Saksa ordu loovutas Leedule Zemaitja. 1414-1432 ja 1454-1466 järjekordsed sõjad Saksa ordu vastu, mis lõppesid (2) Toruni rahuga: Poola sai Ida-Pommeri, Chelmnomaa ja Lääne-Preisimaa, Saksa Orduriik muutus Poola vasallriigiks. 1519-1521 sõda Saksa orduga. 1525 Saksa ordu alistus Poolale ja liideti Poola riigiga. 13s:SaksaOrduPoolas-KasimirIIIpeatasedasitungi-kaitsesõjad-rüüsteretked-Krev oUnioon-edukas-Ordualistus-algulvasallpärastliideti16saj Ungari riigi algus . 9. sajandi lõpul ( umbes 896) tungisid tänapäeva Ungari aladele rändkarjakasvatajad madjarid ehk ungarlased. Neid juhtis Arpád. Nad rajasid seal oma vürstiriigi ja tegid rüüsteretki Kesk-Euroopasse ja Põhja-Itaaliasse
annaabi.ee 
