Kõrg- ja hiliskeskaeg
Jutustamine: Rüütliseisus ja Rüütliks saamine (136-137)
Keskaegne rüütliseisus oli väga mitmekesine nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid
pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas siis Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest. Germaani
järglased kandsid hertsogi, Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad aga krahvi tiitlit. Neil suguvõsadel olid
tavaliselt suured maavaldused, mida sõjameestele lääniks anti. Ise nad aga ei pruukinud kellelgi vasallivannetki
anda.
Enamus väikefeodaale oli pärit maalt. Kõikidele rüütlitele maad polnud ja nad elasid senjööri lossis ja
moodustasid tema kaaskonna. Oli ka neid kes rändasid ringi ja otsisid endale sobivat teenistust ja senjööri.
Kuid pea kõik rüütlid lootsid endale saada lääni ja seega ka kindla elatusallika. Enamik rüütlitest olidki
läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikse külaga.
annaabi.ee 
