deltast 7. Kuidas delta tekib ? Vesi kannab endaga uuristatud kivimid ja kõdu (setted) kaasa. Jõe suudmes, kus veevool on aeglane, need settivad. Kuhjudes moodustavadki nad ajapikku delta. 8. Millistest osadest koosneb jõgi ? LÄHE LISAJÕGI PEAJÕGI HARUJÕGI SUUE PAREMKALLA VASAKKALLAS S JÄRV 9. Mis on jõestik? Jõestiku moodustab peajõgi koos lisa- ja harujõgedega. Jõestiku skeem Mõisted Jõgi looduslik vooluveekogu Jõesäng jõeoru sügavaim osa, milles voolab jõgi Lähe jõe algus Suue jõe lõpp Jõestik peajõgi koos lisa- ja harujõgedega. Ülesanded 1. Kus on sinu lähima jõe lähe ja suue ? 2. Kuidas tekib delta ? 3. Mis on jõestik ? 4
arengufaasis. 10. Mille eest on vaja põhjavett kaitsta? (2 ) 2 p. Eesti siseveed. II 1. Kirjuta loetelust välja Peipsi vesikonna jõed: 2 p. Emajõgi, Kasari, Põltsamaa, Võhandu, Pirita, Keila, Ahja 2. Millest toituvad Eesti jõed? Eesti pikim jõgi on..... 2 p. 3. Joonista peajõgi, millel on üks parempoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, lähe L tähega, viiruta jõe vasakkallas ja piiritle 3 p. alamjooks. 4. Mille poolest erinevad Soome lahte suubuvad jõed teistest Eesti 2 p. jõgedest? ( 2) 5. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe järvi? (2) 1 p. 6. Ühenda täht ja number. 3 p. A Paunküla 1. mandrijäätekkeline B Saadjärv 2. rannajärv C Mullutu Suurlaht 3. tehisjärv 7
Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusesse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust. · Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali. · Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Reini vasakkalda okupeerimine liitlaste vägede poolt 5- 15. aastaks. · Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla. Seejärel referendum ühinemise suhtes. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks, pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest
· 20 miljonit haavatut Versailles'i rahuleping 28. juunil 1919 Saksamaa territoriaalsed kaotused Versailles'i rahuleping 28. juunil 1919 · Saksa sõjaväe (palgaarmee) suuruseks kinnitati 100000 meest, kellest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati. · Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. · Saarimaa läks viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks ning pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Rahulepingud Saksamaa liitlastega · Saint-Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919. aastal
selgitustöö tegemine ning mitmete spordisündmuste, sealhulgas iga - aastase Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu korraldamine. Klubi koondab kümneid vabatahtlikke, kes organiseerimistöö käigus on omandanud spetsiifilisi oskusi, mida nüüd igapäevaselt praktiliselt rakendada on võimalik. 23.juunil 2005 õnnistati sisse uus 2,2 kilomeetri pikkune nn Kahe Silla terviseringi paremkaldal asuv rajalõik, mis lõi eelduse jõekallastel liikumisvõimaluste avardumiseks. Samal ajal on raja vasakkallas praktiliselt muutumatuna püsinud siiamaani. Tegevusel kaks suunda Klubi lähtub oma tegevuses eesmärgist, et Kahe Silla kallasrajast peab tervenisti saama nelja meetri laiune valgustatud spordiobjekt, kus võiksid treenida nii tervise - kui ka tippsportlased. Vabatahtliku ühendusena on enesele võetud ülesanne viia kokku inimesed ja organisatsioonid, et sündida võiks Kahe Silla tervisering. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks sündis 2001. aastal. Sõudmise eksmaailmameistri ja
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted,
saavutamiseks, vaid võidetud vastase mahasurumiseks. Saksamaale seatud tingimustest oli väga suureks karistuseks ka Saksamaa sõjaline nõrgestamine. Saksa sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe (Reichwerh) ainult vabatahtlikest. Keelatud olid ka tankid ja lennukid. Laevastikus vähendati laevade arvu, järele jäi 6 soomuslaeva, 6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal olla vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. See kõik nõrgestas Saksamaa sõjalist olukorda, neil ei olnud võimalik end korralikult kaitsta vastaste eest. Samuti kaotas Versailles' rahulepingu kohaselt Saksamaa kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku oma Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale; Põhja-
Firenze tänapäeval Tänapäeval on Firenze maailma suurimaid turismimagneteid. Arhitektuuri, ajaloo ja kunsti hulga poolest ei leidu temaga samaväärset mitte kuskil mujal. Reisijuhid jagavad linnasüdame neljaks osaks: Duomost põhja suunas Piazza San Marconi; Piazza della Signoria, Palazzo Vecchio ja Uffizi galerii juurest ida poole Piazza Santa Croceni; Mercato Nuovo juurest läänes Piazza Santa Maria Novellani; ning lõunas asuv Arno jõe vasakkallas Pitti palee ja Piazzale Michelangelo ümbruses. Tuntumad kunstnikud Firenze on Dante sünnilinn. Firenzes elasid kunstnikud Cimbaue, Giotto, Arnolfo, Andrea Pisano, Donatello, Brunelleschi, Masaccio, Filippo Lippi, Fra Angelico, Botticelli ja Paolo Uccello, kelle töid on säilinud Firenze arvukates muuseumites ja kirikutes tänaseni. Vana sild Vana sild on Firenze vanalinnas asuv üle Arno jõe ulatuv keskaegne
Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine Sovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) Reini demilitariseeritud tsoon - Reini jõe vasakkallas; uudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud (et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi). Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mis pidi lahendama riikide vahelisi tülisid rahumeelselt ja korraldama riikide vahelist majanduslikku ja kultuurialast koostööd. Sinna ei kuulunud USA, sest Ameerika Ühendriikide kongress ei ratifitseerunud Versailles' rahulepingut
Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku
Prantsusmaale, PõhjaSchleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola kosseisu, Hultschin anti Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule ning Danzigist sai vabalinn. *Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. SM pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe vaid vabatahtlikest. Keelati allveelaevade omamine. Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. 4.06.1920 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga Trianoni leping ja 10.09.1920 Austriaga SaintGermaini leping. *Doonau monarhia kui suurriik likvideeriti. Moodustati kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. *Endise AU suured alati liideti Serbiaga
1.Saksamaa : Versailles' rahuleping 2.Lepingud ka Austriaga, Bulgaariaga, Ungariga, Türgiga. Pandi paika:1.territoriaalsed loovutused(Elsass,Lotring) 2.tekkisid uued rahvusriigid( Venemaalt lahku: Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu)(Austria- Ungarist lahku: Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari) 3.reparatsioonid-kõigilt sõjakaotajatelt nõuti sõjakahjutasude hüvitamist 4.kaotajate sõjavägede suurust piirati, mõned relvaliigid keelati (allveelaevad) 5.Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas demilitariseeriti-ei tohtinud luua sõjaväebaasi ega tuua sinna sõdureid. 6.Saksamaa ja Austria ei tohtinud ühineda 7.Saksamaa pidi loobuma kolooniatest Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit.(1.jaanuar 1920 ametlik tegevus, juhtorgan Genfis) Peaeesmärk:1. ülemaailmne organ , mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja teha rahvusvahelist majanduslikku , kultuurilist koostööd. Eri aegadel liikmeid 63.
Imperialism suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas Sovinism e marurahvuslus oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) ,,Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta, mis tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Reini demilitariseeritud tsoon Reini vasakkallas, mis muudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud, eesmärgiga, et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mis pidi lahendama riikide vahelisi tülisid rahumeelselt ja korraldama riikide vahelist majanduslikku ja kultuurialast koostööd. Sinna ei kuulunud USA, sest Ameerika
c.) Klaipeda läheb Leedule d.) Väiksemad alad Belgiale, Tsehhoslovakiale ja Taanile 2. Saksamaa kaotas kõik omad asumaad (enamasti olid need aafrikas: Saksa-namiibia, Saksa-Kamerun) 3. Määrati suured reparatsioonid (sõjakahjude korvamiseks) 4. Kaotati üldine sõjaväeteenistuskohustus. Lubatud oli ainult 100000 line kergelt relvastatud sõjavägi. Raskerelvastus oli keelatud 5. Reini jõe vasakkallas okupeeriti ja paremkallas muudeti sügavalt demilitariiseeritud tsooniks. 1933. a. tuli võimule Hitler oli suurepärane kõnemees. Mõistis saksa rahva hinge. Versailles rahulepingu tõttu tundis saksa rahvas ennast abituna. MAAILM SÕDADEVAHELISEL PERIOODIL Uus saksa konstitutsioon oli demokraatlik riik: 1. Weimari Vabariik (1919-1933) a.) Ruhri kriis 1923 (Kõige tähtsam tööstuspiirkond saksa ajaloos) b
Sileesiast läksid laas loodud Poola kooseisu,Hultschin (Clucin) anti Tsehhoslovakkiale,Memel ( Klaipeda) Leedule ning Danzing (Gdansk) muutus rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks. 2) Lubatud oli vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi ( Reichswehr ) ,kellest ohvitsere võis olla vaid 400. Keelatud olid tankid ja lennukid . Laevastikus vähendadtilaevade arvu,järele jäi 6 soomuslaeva,6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Keelati ehitada allveelaevu. 3) Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks (nn Reini demilitariseeritud tsoon),sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 4) Saksamaa pidi maksma reparatsioone, s.t. korvama võitjatele nende sõjakulutused. Reparatsioonide üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud. Määrati kindlaks vaid esimene sissemakse- 20. miljardit dollarit kullas 1921.aasta 1.maiks. Hiljem pikendati
ümbritseb maismaa Väin- kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi Jõelähe- jõe algus Jõesuue- jõe lõpp Delta- jõe harujõgedest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Jõesäng- pikk ja kitsas süvend, mida mööda vesi liigub Paremkallas- jõe algusest vaadatuna parempoolne lisajõgi Vasakkallas- jõe lähtest vaadatuna vasakpoolne jõgi Jõeorg- piklik pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam Sälkorg- järskude veergudega ja V-kujuline org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele Lammorg- lai, tasane jõgi Ülemjooks- jõe lähte lähedane osa, kiire vool, vooluhulk väike. Kulutab põhja Keskjooks- vooluhulk kasvab, voolukiirus kahaneb. Kulutab külgi Alamjooks- jõe suudme lähedane osa Lisajõgi- peajõkke suubuv jõgi
Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm; VEESTIK · iseloomustab joonise abil veeringet; · teab Läänemere eripära, selgitab Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning nende põhjusi; · teab ja tunneb joonistel ning piltidel ära jõega seotud elemendid: jõe lähe ja suue, delta, jõesäng, parem- ja vasakkallas, jõeorg, sälk- ja lammorg, ülem-, kesk- ja alamjooks, lisajõgi, soot; · iseloomustab vooluvee tegevust erinevatel jõelõikudel, selgitab seoseid jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, edasikandva ja kuhjava tegevuse vahel; · selgitab sälk- ja lammoru kujunemist ning delta ja soodi teket; · iseloomustab jooniste põhjal jõgede ja järvede veetaseme muutumist ning selgitab kaardi või muude infoallikate abil selle põhjusi;
Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 1923. a. Kriis euroopas · 1923.a. algas esimene sõjajärgne majanduskriis ja tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. · Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, siis hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki).
maapind kaetud jää ja lumega ( Gröönimaa, Antarktikas jm). Mis on Coriolis`i jõud? Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule.Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudabnende suunda. Tsüklonid ja antitsüklonid? Tsüklon - õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolusel liiguvad vastupäeva ja lõunapoolusel päripäeva. Ilm ja temperatuur võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimelõhk jahtub. Tekivad pilved, millega kaasnevad sademed
*Hultschin anti Tsehhoslovakkaiale *Memel Leedule * Danzig muutus Rahvaseliidu kaitse all olevaks vabalinnaks 2) Saksa sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla ei tanke ega ka lennukeid. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4.juunil 1919 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga- Trianoni leping- ja 10. septembril Austriaga- Saint-Germaini leping. 1) Doonau monarhia suurriik likvideeriti. Selle aladel moodustati kolm
allkirjastati 28.06.1919. Selle kohaselt pidi andma Saksamaa Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Selle tõttu kaotas Saksamaa kaheksandiku oma pindalast. Ümberjaotamisel ei arvestatud ka elanike soove. Veel kehtestati Saksamaale sõjalisi piiranguid: Sõjaväge vähendati 100 000 meheni, võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi, vähendati relvastust ja tehnikat ning Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks. Veel pidi Saksamaa maksma kompentsatsoone Prantsusmaale, Belgiale ja Suurbitaniale. Lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. Rahvasteliidus toimus riikide rahvusvaheline koostöö, konflikte lahendati rahulikul teel, peakontor paiknes Genfis ning koosnes Täinskogust ja Nõukogust. Selle eesmärgiks oli sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel
Belgia ja Briti dominioonide haldusse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust. · Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, kellest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati ning kindralstaap saadeti laiali. · Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. · Saarimaa läks viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla. Seejärel pidi seal toimuma referendaum Saksamaaga ühinemise suhtes. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks ning pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest.
Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida-Preisimaa polnud enam Sks koos) ja Danzig ehk Gdansk; Tsehhoslovakkiale anti Sudeedi alad; Leedule Memeli ehk Klaipeda alad, Taanile Sks piiri nihutati lõuna poole. Saksamaalt võeti ära kõik kolooniad Vaikse ookeani saared Jaapanile, Aafrikas asuvad kolooniad jagati ära Prantsusmaa ja Suubritannia vahel. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territooriumist. · Reini vasakkallas ning parema kalda ala 50km raadiuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks · Saksamaa sõjavägi võis olla vabatahtlik, sõjaväekohustus keelati. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid · Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjaväelennukeid. Sõjalaevade hulka piirati · Saksamaa pidi tunnistama end sõjasüüdlaseks ja pidi hakkama tasuma
Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. KOMMENTAARIKS: Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus:
Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22. Võrtsjärve madalik 23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.??? Paremkallas, vasakkallas, delta, lehtersuue.??? Valgala maa-ala, kust veekogu või selle osa saab oma vee (toitub), näiteks Pärnu jõe valgala. Vesikonnad: Eesti asub tervikuna Läänemere vesikonnas. Vesikond maa-ala, millelt lähtuvad jõed jm veekogud suubuvad ühte suurde veekogusse(merre, lahte, järve). Vesikonda nimetatakse selle veekogu järgi, millesse vesikonna vesi voolab (Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada
Memel Leedule 2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni. ... Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikest koosnev sõjavägi ... Vähendati relvastust ja tehnikat. ... Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas demilitaliseeritud tsooniks. 4) Reparatsioonid: Määrati sissemaks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kui ka see osutus ebareaalseks. KOMMENTAARIKS: · Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus:
eriti maakera pöörlemisest ümber oma telje. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule. Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudab nende suunda. Tuuled. Ekvaatoril tekivad sooja aluspinna tõttu tugevaad tõusvad õhuvoolud ja maapinna lähedal kujunevad madala õhurõhuga alad. Soe õhk tõuseb troposfääri ülakihtideni ja liigub seal nii põhja kui ka lõuna poolel. Jõudnud 35-laiuskraadini on õhumass piisavalt jahtunud ning hakkab laskuma ja 30-ndatel laiustel valitseb kõrgrõhkkond
25 ent tagada tuleb ka vaba liikuvus, mis tähendab infrastruktuuri tihendamist. Autosid tuleb juurde ning suurenevad liiklusprobleemid, mis omakorda mõjuvad pärssivalt inimeste liikumisvabadusele linnas. Tekib rohkem probleemseid kohti ning linnaruumi üldine sujusus kahaneb. Tartule on ka iseloomulik, et enamus maamärkidest asuvad hetkel Emajõe paremkaldal, seega koguneb suurosa kesklinna koormusest sinna, kuigi vasakkallas on ajaliselt väga lähedal kasutatakse seda hetkel palju vähem. Siiski peaks mainima, et hetkel käib usin planeerimine ka vasakkaldal, kuid hetkel on see üldisest südalinna arenguskeemist mahajäänum. 4. Servad Tartu kesklinnas Servade puhul on vaatluskohad üldjoontes samad, mis maamärkide otsimise puhul. Oluliseks erinevuseks on see, et servade esinemissagedus kesklinnas ning selle lähiümbruses on palju väiksem kui maamärkidel
latgalid ja ordumehed heitsid ette kunagist latgalite ja Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Äravõetud varade tagastamise nõuded olid mõeldud ilmselt ennekõike provokatsioonina. Riia piiskopile alluva organisatsioonina loodud Mõõgavendade ordu oli muutunud Riiast lähtuva ristisõja peamiseks sõjaliseks jõuks, mis polnud aga oma positsiooniga rahul. 1207. aastal saavutati piiskopileeriga kokkulepe, mille kohaselt 1/3 vallutatud aladest, esialgu Koiva jõe vasakkallas, läks ordu alluvusse. Veel suuremat võimu taotlenud ordu lootis oma valdustele lisa saada Eestimaalt ja sõlmis liitlassuhted Tālava latgalite vanematega. Latgalid omakorda olid Läti Henriku sõnade kohaselt eestlaste ja liivlaste käe läbi varem palju kannatada saanud ning soovisid orduvendade abil nüüd oma seisundit parandada ja eestlastele kätte maksta. Otsustava kaaluga võisid aga olla hoopis kaupmeeste nõuded, kes soovisid kindlustada Pihkvasse ja Novgorodi viivaid kaubateid
Saksamaalt võeti ära kolooniad, anti Rahvasteliidu mandaadi alusel põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa haldusesse 2. Relvastusalased piirangud: Sõjaväe suuruseks (vabatahtlikkuse alusel) 100000 meest, neist 4000 võisid olla ohvitserid, kindralstaap saadeti laiali Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu, sõjalennuväge, sõjalaevade hulka piirati Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km ulatuses kuulutati demilitariseeritud tsooniks 3. Muud kohustused: tuli tunnustada Austria, Luksemburgi, Poola ja Tšehhoslovakkia iseseisvust Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla, siis referendum Saksamaa pidi end tunnistama sõjasüüdlaseks ning tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest Rahulepingud teiste kaotajate riikidega
maksmiseks, Saksamaa maksab omakorda Prantsusmaale ja Suurbritanniale, kes seejärel tasuvad USA'le oma võlgu. Kogu Lääne-Euroopa majandus sõltub USA majandusest ja börsist. Saksamaa lõpetab hüvitiste maksmise majandusdepressiooni ajal 1932. Maailmakuulus majandusteadlane Keynes arvas juba 1919, et sõjahüvitisplaan on ebareaalne ja selle mõju on negatiivne (ka vaimses mõttes). IX-XIV osa: Puudutasid rahandust, majandust jne. Rahulepingu tagatiseks jaotati Reinimaa vasakkallas kolmeks okupatsioonitsooniks, mis lubati vabastada lepingu täpse täitmise korral kolmes osas (toimus 1926-1930). - Leping jõustus 10.01.1920. - USA senat ei ratifitseeri lepingut, vaid USA sõlmib Saksamaaga eraldi rahulepingu 1921. - USA jääb välja ka Rahvasteliidust. - Prantsusmaa ei saa julgeolekugarantiisid USA'lt ega Suurbritannialt. - Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga sõlmitakse eraldi rahulepingud (1919- 1920)
jne. 1860Ndatel lõi Vm kohati ägedaid lahinguid sealsete väikeriikidega, enamik alistati, Hiiva ja Buhhaara moodustasid erandi, vormiliselt säilitasid iseseisvuse, tegelikult sõltuvuses Vm-st. Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19.saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de hoidmiseks rajati Vaikse Ookeani rannikule Vladivostok ja Port Artur, pandi alus Vm III sõjalaevastikule- Vaikse Ookeani laevastik. Kuigi kaua edu Mandžuurias eriti hoida ei suudetud, 1904-1905 Vene-Jaapani sõda, Vm sai lüüa. Kaotati Port Arturi kindlus ja väed tõmmati tagasi
annaabi.ee 
