Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel töökorras hoida. (7) 9 2.1 Punane Põnevus, energia, aktiivsus, kirg, iha, kiirus, tugevus, jõud, kuumus, armastus, vihkamine, ähvardus, oht, tuli, veri, sõda, vägivald, kõik pingeline ja kirglik. (9) Punane on energia ja aktiivsuse värv. Ta on võitlev, ärritav, isekas ja agressiivne. Tõstab vererõhku ja pulsisagedust. Punane õhutab tegudele, peegeldab elujõudu, soove ja kirgi, rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust. Inimene, kes armastab punast värvi,
kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel töökorras hoida. (7) 4.1 Punane Põnevus, energia, aktiivsus, kirg, iha, kiirus, tugevus, jõud, kuumus, armastus, vihkamine, ähvardus, oht, tuli, veri, sõda, vägivald, kõik pingeline ja kirglik. (9) Punane on energia ja aktiivsuse värv. Ta on võitlev, ärritav, isekas ja agressiivne. Tõstab vererõhku ja pulsisagedust. Punane õhutab tegudele, peegeldab elujõudu, soove ja kirgi, rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust. Inimene, kes armastab punast värvi, on
soovitud suunas. Violetne on tundlik, ebatavaline, fantaasiarohke. Negatiivsete tähenduste hulka kuuluvad sõjakus ja sõnamurdlikkus. See värv võib mõjuda ebpraktiliselt, kummaliselt, ülemeelikult ja isegi ebaküpselt. Kellele violetne sobib, võiks seda kasutada musta ja tumesinise asemel mõjub salapäraselt. Violetne sobib ka hästi teleekraanile. SININE Sinine sisendab ülevust ja vabaduse tunnet, selgust, vaimustust. Sinised on meri ja taevas. Tõe värv. Tumesinine sümboliseerib sügavust, helesinine kaugust. Tumesinine on väärikas, kindel, usaldatav, tahtejõu ja vastupidavuse värv. Helesinine mõjub rahustavalt ja jahutavalt, juhib mõtted vabadusele. Ruumikujunduses on sinine küllaltki armastatud värv. Interjööri valitakse tihti sinisetoonilisi mööblikatted ja tekstiilid, aga seinavärvina tundub se paljudele võõrastav. Helesinine interjöör aga mõjub rahustavalt
tulemusi rikkalike punaste, oranzide, tumeroosade ja sügavkollastega kõrvutatult. Tolmused oliivivärvid ja pruunikamad rohelised on ilusad puidu ja terrakota kõrval. Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Kollane Kollane värv tõstab alati tuju, olenemata sellest, kus seda kasutatakse. Kollane värv tekitab õnne, soojuse ja energia tunnet, mis soojendab ja ergutab keha. Kollane on eredaim spektrivärv, mis võib olla nii soe kui ka külm, sõltuvalt selles sisalduva punase hulgast. Rebukollane ja võikollane on rikkad ja soojad; sidrunikollasel on veidi teravam varjund; ookerkollane on küps ja maalähedane. Kollane on värv, mis tugevdab loomulikku valgust, seega sobib ta hästi tubadesse, kus on tavaliselt pime ja jahe. Tugev soe kollane võib oma intensiivsuse tõttu olla üsna domineeriv, seega peavad
Värvid Villu Pilvar Värvid meie ümber mõjutavad meid ka siis, kui me neid ei näe nii väidavad teadlased. Nimelt tehti Venemaal pimedate inimeste abil uuringuid, kus neile anti katsuda sama kujuga ja samast materjalist valmistatud esemeid ning kästi neid kirjeldada. Näiteks punast eset kirjeldasid nad kui kõva ja sooja, sinist aga külma ja libedana. Kuidas värvid meile mõjuvad? Punane Värv, mis tekitab iha ja kirge, suurendab energiavoogusid ning söögiisu. Olenevalt toonist võib mõjuda väga intensiivselt, mistõttu pikaajaliselt punases toas viibimine võib mõjuda väsitavalt. Oranz Toob ruumi soojust ning sära, kui kasutada väikestes kogustes. Liiga suured oranzid pinnad muudavad aga närviliseks ja inimene ei oska sellist
inimesed erinevalt ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Kergus ja raskus Värvi kergus ja värvi raskus oleneb värvikoostisest ja pääseb mõjule suurel pinnal. kerguse annab värvile puhtus ja valge sisaldus. Raskena mõjuv värv on tume ja segatud kokku paljudest tumedatest pigmentidest. Värv võib mõjuda raskena ka siis kui aluspind on tume. Hele aluspind
sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb), algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nanomeetrit. Kollane on energia, kulla, rõõmu, optimismi, päikese, nooruse, kujutlusvõime ja inspiratsiooni värv. Kollane sümboliseerib vaimsust ja filosoofiat
Inimesed näevad värve tänu valgusele. Valgusel endal küll puudub reaalne värv, kuid erineva lainepikkusega valguskiired, jõudes inimese silma, tekitavad inimese ajus erinevaid värviaistinguid. Näiteks valguskiir, mille lainepikkuseks on 650 nanomeetrit, tekitab punase värviaistingu, 510 nanomeetrit rohelise ja 475 nanomeetrit sinise. Kui need lainepikkused jõuavad inimese silma, siis näeb inimene vastavalt punast, rohelist ja sinist värvi. Nähtav spekter. Violettsel värvil on kõrgeim sagedus ja lühim lainepikkus, punasel on madalaim sagedus, aga pikim lainepikkus. Ükski printer, monitor või fotoaparaat ei ole võimeline edastama tervet nähtavat spektrit, neil kõigil on oma piiratud värviruum, millest tingitult jääb allika originaalvärvidest teatud osa edastamata. 3 Värviteooria Artur Schopenhauer
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Kenno Ploomipuu SININE Pärnu 2009 Sinine Sinine on ruumi avardav, eemalduv värvus. Temale langenud valgusest peegeldub tagasi ligikaudu 27%. Puhast ja selget sinist nimetatakse taevasiniseks, rohekat ja merekarvalist türkiissiniseks. Puhas sinine on segamisel tundlikum kui violettsinine: mustaga segades moodustuvad tuhmid toonid, halliga põnevad hallikassinised ja valgega pastellsinised toonid. Sinine kiirgab usalduslikkust, rahu ja puhtust, ta lõõgastab närve, rahustab meeli ja aeglustab mõttetegevust. Siniste toonidega ruumides aeglustuvad inimeste liigutused. Sinine värv seintel avardab ruumi ja tekitab jahedustunde, samas vabastab
Sissejuhatus Selles referaadis räägin rohelisest värvist. Valisin rohelise värvi kahel põhjusel: esiteks on see üks minu lemmikvärv ning roheline on levinuim värv looduses. Selles referaadis räägin, kuidas mõjub värv ruumis. Milline on selle värvi mõju inimesele, kuidas mõjutab inimese tervist ja kuidas mõjub psüühikale. Milline on selle värvi sümbol ning millega see värv assotsieerub ja milline on selle optiline mõju. Värvi sümbol Roheline värv sümboliseerib surematust ja on metsa värv. Lääne kultuuris sümboliseerib roheline viljakust ja värskust. Tänapäeva Iirimaal on roheline katoliiklusega seonduv ja Püha Pätriku päeva (17. märts) värv. Roheline sümboliseerib kevade võitu talve üle, taassündi ja uuenemist heade tegude läbi. Tänapäevases kontekstis on roheline ka looduskeskkonna, turvatunde ja tervislikkuse sümbol. Rohekassinine on vihje rikkus
Helepunane: sümboliseerib rõõmu, seksuaalsust, kirge, hellust ja armastust Roosa: näitab romantikat, armastust, sõprust. Alatoonina naiseliku kvaliteeti ja passiivsust. Tumepunane: seostatakse tahtejõuga, vihaga, raevuga, liiderlikusega, vaprusega. Pruun: näitab stabiilsust ja alatoonina meheliku kvaliteeti Punakas-pruun: seostatakse lõikusega Oranz: Oranzi kombineerib punase energia ja kollase õnnelikuse. Seostatakse õnnega, päikesepaistega ja troopikaga. Oranz sümboliseerib entusiasmi, vaimustust, õnne, loovust, meelekindlust, kiinduvust, edu, julgustust ja stimuleeritust. Inimese silmale, oranz on väga kuum värv, seega see annab kuumuse tunde. Sellest hoolimata, oranz ei ole agressiivne värv. Oranz indikeerib ajust hapniku varustust, stimuleerib mentaalset tegevust. Kõrgelt hinnatud nooremate inimeste seas. Tsitruse värvina, seostatakse oranzi tervisliku toiduga ja süügiisu tekitajana. Oranz on
Gobeläänis on ühe hobuse nukker pilk. Läbi teise olendi silmade on keeruiline vaadata, aga püüdma peab. Spekter Isaac Newton (16421727) uuris valgust katseliselt ja tõestas, et värvitu päikesevalguse murdumisel prismas, tekib värvuste spekter. Newton eristas setset analoogia heliredeliga põhilist tooni: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne. Joonis, mis kujutab Newtoni eksperimenti (1660ndad aastad) päikesekiirega. Esimene prisma lahutab kiire spektrivärvideks, teine koondab nad jälle värvituks. Vikerkaare tekkimist seletab valguskiirte murdumine veepiiskades. Vikerkaarevärvide järjestus aitab meelde jätta salm: Peremees Ootab Kitsest Raha, Sulane Tema Liha. (Punane, Oranz, Kollane, Roheline, Sinine, Tumesinine, Lilla)
.................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid ................................................................................................................... 5 1.2.1 Oranz...............................................................................................................................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis.............................................................................................................................7 1.2.4 Fuksiin.......................................................
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on
............................................................... 3 Ajalugu ........................................................................................................................ 4 Värvide psühholoogia ................................................................................................. 5 Värv punane ............................................................................................................. 6 oranz ................................................................................................................ 7 kollane.............................................................................................................. 8 roheline............................................................................................................. 9 sinine................................................................................................................ 10
...................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp...................................................................................................... 9 2.3 Oranz isiksusetüüp......................................................................................................... 10 2.4 Kuldne isiksuse tüüp...................................................................................................... 11 3.1 Must................................................................................................................................ 12 3.2 Punane......................................................................................
ORANZ · Oranz ehk puhas värvitoon, on kollase ja punase omavahelisel segamisel saadud soe toon ja tema vastandvärviks on sinine. Oranzi sünonüümideks on eesti keeles ,,apelsinikarva, apelsinivärvi, apelsinikollane, kuldpunane". Samasugust värvitooni on varem nimetatud ka pomerantsivärviks. ÜLDISELT Oranzis ühinevad punase ja kollase energiad, andes pahvatavat rõõmu, uusi mõtteid ja ideid
võitlejad ning oma parimal kujul osutavad nad suurepäraseks juhiks. Oma parimal kujul tagab punane rahuldust toova ja kirgliku armuelu. Oma halvimal kujul on punane hoopis türann või julm mõrtsukas. Punane soodustab adrenaliini paiskumist verre, mistõttu seda seostatakse agresiivsuseja hirmutundega. Punasele reageerivate probleemidena võib nimetada vereringe häired või ebaühtlast verevarustust, viljatust, kurnatust, aneemiat ja arterite jäigastumist. Oranz Oranz tähendab enesekindlust ja praktilisi oskusi. Oranzi ühtlustav või sulandav osa avaldub soolestiku funktsioneerimises laboratooriumina, kõigepealt kontrollitakse toimet ja alles siis võetakse omaks või lüüakse kõrvale. Tal on mõju ja ta on aarmiselt järjekindel. Oranz on leebe, optimistlik, tolerantne, heatahtlik, südamlik. Astma, bronhiit, epilepsia, psüühikahäired, reuma, kõõluste venitused ning luuvalu ja luumurrud reageerivad kõik oranziga ravitsemisele. Kollane
Must ruum Valge ruum-Valge on puhas, laitmatu, vaikne, aus, selge, terviklik ja kerge. Puhas valge värv on kõigist värvustest kõige ebaloomulikum. Sellega võrreldes on piim sinakas, munakoor kreemjas ning suurem osa muid valgeid toone rohekad. Valged ruumid tunduvad külmad ja puhtad, kuid vastavalt kujundatult mõjuvad need ka suursugustena. Eraldi asuvad valged pinnad sobivad eredamates värvides piirkondade eraldamiseks, kuna nii tuleb viimaste eredus paremini esile. Laitmatule ja puhtale valgele värvusele võivad alternatiiviks olla selle erinevad delikaatsed varjundid. Ühtlase valgustatuse korral loovad need ruumis meeldiva kerge õhkkonna Roheline ruum-Roheline värvus sümboliseerib lootust, rahu, ohutust, innustust, värskust, loodust ja elu. Rohelisega seostub esmajoones loomulikkus ja värskus. Rohelised ruumid mõjuvad rahustavalt ning need isegi summutavad müra. Seepärast sobib roheline magamistuppa ja lõõgastumiseks mõeldud ruumidesse. Roheline võib toonist
kolme värvaine esinemist. Roheline koosneb sinisest ja kollasest Töövahendid: kromatograafiline paber (Watman), eluent ehk vooluti: värvainest. Tumesinise ja lilla vahe esineb punase ja sinise värvaine etüülatsetaat, vesi, 25% NH3 vesilahus, viltpliiatsid, niit, nõel, harilik erinevates kogustes. Lillas viltpliiatsi värvis on rohkem punast ning pliiats, joonlaud, suletav klaasinõu. tumesinises rohkem sinist. Töö käik: Kromatograafilisest paberist lõigatakse 20x20 cm suurune tükk. Mõõtmised teostatakse nii, et alt äärest mõõdetakse 2 cm ning tõmmatakse hariliku pliiatsiga õrn joon ehk nn stardijoon. Stardijoon jaotatakse nii, et 0,9 cm viltpliiatsi joont ning 1 cm vahet, nii mahub paberile 10 viltpliiatsi värvi. Värvid kantakse paberile järjekorras: kollane, oranz, punane, roosa, lilla, tumesinine, hele sinine, roheline, pruun ja must
Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained.Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile: sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi kõige vanemad sõnad must, valge ja punane
Kunst http://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/kujundusopetus/ Tunnikontroll Värviteooria. 1. Mis iseloomustab värvi? Värvi iseloomustab · värvi toon · värvi selgus (puhtus) · valgusküllasus (eredus) 2. Põhivärvid, sekundaarvärvid. Põhivärvid Põhivärvid ehk primaarvärvid on kollane, punane ja sinine. Põhivärve segades saame sekundaarvärvid ehk tuletatud värvid. NT : punane+kollane=oranz, punane+sinine=lilla, sinine+kollane=roheline 3. Mis on värviring? Kõige enam kasutatakse praktikas Johannes Itteni (18881967) loodud 12osalist värviringi. Värviringi abiga saame kujunduses leida omavahel sobivaid värviharmooniaid ja kontraste. Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärv
"süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tänapäeval on üha enam hakanud levima väärarusaam Päikese tegelikkust värvist. Tihti peale pakutakse selle värviks kollast, oranži või isegi punast, kuid kas tegelikult on see nii? Tegelikuses Päike on valget värvi, mis on tuletatud spektrivärvide kokku segamisest. Spektrivärvideks on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Põhivärvideks on aga punane, roheline ja sinine. Nende kolme värvi kokku segamisel saame valge värvi. Selleks et aga saada tõestust päikese värvist, on võimalik vaadata päikest kosmosest, kus on täiesti teine atmosfäär kui Maal. Maal olev atmosfäär hajutab Päikese valgust, muutes seda teiseks värviks. Samasugust efekti võib näha ka taeva värvi muutumist päevasel ja öisel ajal.
Tallinna Tehnikakõrgkool VÄRVID RÕIVASTUSES Konspekt Tallinn 2010 Sisukord: 1. Kollane 3 2. Oranz 3 3. Punane 4 4. Roosa 4 5. Purpur 5 6. Pruun 5 7. Beez 6 8. Violetne 6 9. Sinine 7 10. Roheline 8 11. Türkiis 8 12. Valge 9 13. Hall 9 14. Must 10 15. Kuld 11 16. Hõbe 11 2 1. Kollane Selle alla kuuluvad: päikesekollane, erekollane, banaani(-koore)kollane kuni kuldkollaseni. Tõstab tuju. Hoiatusvärv. Heas tujus kollast kandes muutub inimene vastutustundetuks
Purpurmantel Kolletanud linarüü Must rist Purpurist vaip Lumivalged juuksed Verine liha Käpad jätsid veriseid jälgi Sinihallid karvatud silmalaud Punased silmad Punane viin Kõik oli valge Punane vateeritud vammus Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?) Teoses on kasutatud rohkem liitvärvinimesid. Pole kasutatud lihtvärve nagu pruun, oranz, beez. Mõistegrupid: Valgus: Rohekashall, hele kulla-karva, tuhkne, valge, tumevioletne, kollane, tumepunane Riietus: Sinine, must, kuld, purpur, punane, kolletanud, helepunane, tumepunane Interjöör: Vaskne, punane, kollane, purpur, hall, sinililla, Esinemissageduse järgi: Interjöör, valgus, riietus Peatükid värvide esinemissageduse järgi: II ; I ; III Novelli esimeses peatükis värvid soojemad. Mida rohkem lõpu poole, seda külmemaks lähevad ka värvid.
Referaat Kollane Tallinn 2009. SISUKORD: 1)Sissejuhatus.......................................................................................................3 1.Värvi sümbol......................................................................................................4 2.Millega värv assotsieerub.Värvi optiline mõju...................................................4 3.Värvi ajalugu.......................................................................................................5 4.Värvi mõju inimesele..........................................................................................6 5.Värv ruumis.........................................................................................................8 6.Huvitavaid fakte värvi kohta....................................
Meid ümbritsevas ruumis ei näe me kunagi üksikuid eraldatud värve, vaid värvide kooslusi.. Värvikombinatsioonis on iga üksik värv mõjutatud oma naabervärvide poolt. Värviõpetuse alused on valdavalt kunstnike poolt välja töötatud. Kõige enam rakendamist on leidnud Johannes Itteni kolmel primaarvärvil põhinev värviring. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda kolmanda korralduse värvid Hele-tume kontrast võimendub alati siis, kui kõrvutada heleduselt erinevaid värve. Värvikaartidelt sobiva värvi otsimisel tasub alati selle efektiga arvestada. Eriti selgelt tuleb heleduse muutus esile juhul, kui me asetame sama värvi kord heledamale, kord tumedamale taustale. Kaks väikese heleduserinevusega värvi võivad aga tugevakontrastilise eraldamise korral näida ühesugused.
SISSEJUHATUS Meid ümbritsev värviline maailm on iseenesest mõistetav, et inimesed sellele oma igapäevases elus erilist tähelepanu ei pööra on täiesti loomulik reaktsioon. Igapäevane elukeskkond- ehitused, ruumid oma sisustusega, loodussektor oma taimestikuga- ei sunni pidevalt analüüsima mõne üksikobjekti värvi mõju meile. Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja teadvustamiseks
Süda sümboliseerib elu, mille eest hoolitsemine on kogu kliinikumi tegevuse mõte. Kliinikumi logo värvid on punane, sinine ja roheline. Punane ja sinine värv sümboliseerivad vereringe tuntud värvidega. Roheline aga sümboliseerib kasvamist ning elu. 2) Selveri logo ja Selveri tibu: - värvide kujunduskeel on rõõmus, positiivne, lapsemeelne. Värvidest kasutatakse põhivärve- punast, kollast, sinist. Kuna Selver on kogupere pood, siis on väiksel lapsel juba väga kerge nimetada antud värve. Tibu logona on ka kaval valik, sest väikseid lapsi kutsutakse vahel hellitavalt tibupoegadeks, see on selline sootu väljend. Selveri enda logo on näha Selveri tibu keskmise õhupalli peal
Sinine müts paneb paika mõtlemise eesmärgi ja selle, mida tuleb saavutada. Istungi käigus hoiab sinine mõttemüts korda ja tagab, et inimesed kasutaksid õigeid mütse. Sinine müts kuulutab välja ka mütside vahetamise. Istungi lõpus nõuab sinine mõttemüts tulemust. Sinine värv sümboliseerib ülevaatlikku juhtimist. Sinine vihjab ka erapooletusele, kannatlikkusele ja kontrollile. Peab ütlema, et sinine mõttemüts ei ole teiste mõttemütside kasutuse korrastamises piiratud. Sinist mõttemütsi saab kasutada ka teiste mõtlemisaspektide korrastamiseks, nagu näiteks teiste prioriteetide hindamiseks või piirangute loeteluks. Fookus on üks sinise mõttemütsi võtmerolle. Erinevus hea ja viletsa mõtleja vahel seisneb tihti võimes oma tähelepanu koondada. Sinist mõttemütsi peaks kasutama igasuguse fookusest kõrvalekaldumise jälgimiseks. Mõtlemise üle mõtlemine ei ole mahavisatud aeg. Kõige lihtsam mõtlemise fookustamine on küsimuste esitamine
Tallinna Tehnikaülikool VIRMALISED Referaat Autor: Sinu nimi 2011 1. Mehhanism Virmalised tekivad footonite kiirgamise põhimõttel. Maa ülemises atmosfäärikihis (üle 80km), saavad ioniseeritud lämmastiku aatomid tagasi elektroni ja hapniku, mistõttu muunduvad lämmastiku aatomid ergastatud olekust tasakaalustatud olekusse. Hapniku ja lämmastiku aatomid muutuvad ergastatutuks sellepärast, et solaar-tuulte ja magnetosfääri osakeste kokkupõrke tulemusena surutakse need aatomid läbi kujuteldava lehtri ning tänu sellele saavutavad need suurema kiiruse ning need juhitakse maa atmosfääri. Selle tulemusena saadud ergastatud olek kaob valgusfootonite poolt tekitatud tuules/kiirguses või kui tekib kokkupõrge teise aatomi või molekuliga: - hapniku eraldumine - roheline või pruunikaspunane, oleneb kui palju energiat on neeldunud. -lämmastiku kiirgamine - Sinine või punane. Sinine, kui aatom säilitab elektroni peale ion
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM ORANZ Referaat TargoVoog 12A Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Värv ei ole midagi muud kui optiline pettus. Selleks, et näha kõiki värve on vaja valgusallikat. Kõige soojem värvitoon on oranzikaskollane ehk saialille toon. Oranz on sekundaarvärv, saadakse punase ja kollase liitmisel. Oranzi täiendvärv on sinine. Värvispektris ja kunstnikkude poolt kasutatavatel traditsioonilistel värviringidel on oranz punase ja kollase vahel. Oranzi pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest. 1. VÄRVI SÜMBOL Oranz on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585-620 nm. Oranzi loetakse päikeseliseks värviks. Pruunid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinakujutis on ümberpöörat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
