Asendab Microsoft’i enda tasulist kontroritarkvara. Foxit Reader – PDF lugeja Adobe Reader –PDF lugeja VLC – meedia mängimis tarkvara BSPlayer – videode, muusika mängimis tarkvara 7Zip – tarkvara .zip failide avamiseks, failide pakendamiseks Skitch – Vabavara ekraanitõmmiste salvestamiseks Comodo Backup – Tarkvara dokumentide, sätete salvestamiseks ja varundamiseks Ninite – Tarkvara vabavara automaatseks tõmbamiseks ja installimiseks GIMP – Pilditöötluseks mõeldud tarkvara Inkscape – Vabavara graafiliste vektorite töötlemiseks Ccleaner – Arvuti failide, registrite ja cache puhastamiseks mõeldud tarkvara Chrome – Veebibrauser Firefox – Veebibrauser Avast – Viirusetõrje Speccy – Tarkvara arvuti informatsiooni kuvamiseks Paint
idel, mille pöördusaeg on 3-5 korda suurem registermälude omast. Selle põhimälu maht võib ulatuda mõnest MB- st kuni sadade MB-deni, tüüpiline pöördusaeg on 50 nanosekundit ja alla selle. Järgmiseks mälutasemeks on välismälud liikuval andmekandjal. Peamisteks sellisteks välismäludeks on kõvaketasmälud (hard disk), mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni. Kõvaketastel olevate andmete reserveerimiseks (varundamiseks) kasutatakse veelgi suuremaid, kuid aeglasemaid välismälusid (tavaliselt digitaalsed magnetlintkassetid), väiksemate andmehulkade säilitamiseks ja transportimiseks aga diskettmälu (floppi-disk). Kõigi nende erineva suuruse ja töökiirusega mäluseadmete koostöö parandamiseks on välja arendatud mäluarhitektuur, mille aluseks on cache, eesti keeles peitmälu ehk vahemälu. Sõna “cache” pärineb prantsuse
annaabi.ee 
