varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen
viinamarjas ja teistes taimedes energiaks ja toiduks, fruktoos puu ja juurviljades energiaks ja toiduks Disahhariidide 3 esindajat- C12H22O11 suhkrupeedis suhkruroos toit ja energia, laktoos Cl+Ca piimas toit ja energia, maltoos Cl+Cl idanevas idus toit ja energia Polüsahhariidide 4 esindajat- (C6H10O5)n puuvillas linavarres toit ja kaitse, tselluloos taimerakukestades toes ja kaitse, kitiin lülijalgsete rakukestas toes ja kaitse, tärklis taime juures ja varres varuenergia ja varutoitained Glükoos- valge värvuseg, vees hästi lahustuv kristalne aine. Kas: energiaallikana ja ravimina, klaasi ja tekstiilitööstuses Tselluloos- tahke, värvuseta, kristalse struktuuriga aine, ei lahustu, kas: paberitööstuses Tärklis- valge värvusega, pulbriline aine, külmas ei lahustu kas: toiduainetes, koduses majapidamises, ravimite valmistamiseks Sahharoos- valge värvusega, vees lahustuv valge kristalne aine kas: toiduaine, toidu ja kondiitritoodete valmistamiseks
· Maltoos- kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja seemnetes ja kui tärklise lõhustumisel ka loomades. Leidub: õlus Laktoos- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulidest, piimas esinev suhkur Sahharoos- glükoosi ja fruktoosi jääkidest, esineb taimedemahlades Polüsahhariidid- mosahhariidide jäägid, mis on glükoosisidemetega seotud · Tärklis- glükoosijääkidest koosneb, taimed kasutavad varuenergia allikana Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal Kitiin- Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades Glükogeen- glükoosijääidest,energiarikas varuaine loomadel, inimestel talletub maksas ja lihastes Rasvad ehk lipiidid- · rasvhappe jääk+ alkohol/ glütserool, · ained mis ei lahustu vees.
valke ja mida võiks jalgpallurid tarbida on : *Liha *Kala *Kaunviljad *Seemned *Pähklid *Piimatooted (jogurtid, juust) *Munad Päevane valguvajadus noorjalgpallurite seas oleks 0,8-1,2g ning täiskasvanud jalgpalluritel 1,4-1,7g. 5 1.3 LIPIIDID (RASVAD) Lipiidid on väga energiarikkad. Tervislike toitude koostises on nad väga olulised energiaallikad treeningutel (rahulik jooks, aeglasmad liigutused) ja igapäevaelus. Rasvad on varuenergia ja nende osakaal toidus peaks jääma 30% piiresse. Neil on oluline roll aine- ja energiavahetuses. Nad on salvestatud rasvkoes ja lihastes. Toitumissoovitused rasva tarbimiseks sportlastele on sarnased või veidi suuremad kui mittesportlastele. Piisav rasvhapete tarbimine toiduks, eriti polüküllastamata rasvhapped, on väga oluline sportlaste seas. Parimateks allikateks polüküllastamata rasvhapete saamisel on
· Valgud · Valke kasutatakse energiatootmiseks kõige vähem (5-10%) · Valkudel on teisi olulisemaid ülesandeid nagu immuunsüsteem, lihaste kontraktsioon, hormoonid, kollageen sidekudedes, kõik ensüümid jpm. Toitainete energia sisaldus · Rasvade energiatihedus on 2x suurem - ühe grammi kohta rohkem energiat (ATP) Rasv 1g = 9 kcal Süsiv 1g = 4 kcal · Rasvas talletatud energia võtab 2 X vähem ruumi · Inimene talletab ülejääva ehk varuenergia rasvana rasvarakkudes Rakkude valuuta · Organismis on tööpanuse ehk energia ajutiseks kandjaks ja vahendajaks AdenosiinTri(P)fosfaat ATP = ATP AdenosiinTri(P)fosfaat 3 2 1 ATP ADENOSIIN + P+ P+ ATP=ADP + Pi + ENERGIA ADENOSIIN + P+ P+ P ATP Anaboolsed reaktsioonid Kehas on umbes 1023 ehk sada
Molekul koosneb kahest või kolmest lihtsuhkru molekulist. Vees lahustuvus on mõne võrra aeglasem. Sahharoos- peedi- , roosuhkur. Kõige tavalisem toidusuhkur. Linnasesuhkur ehk maltoos. Õlle tootmisel. Laktoos ehk loomne suhkur, piimasuhkur. 3.) Polüsahhariidid ehk kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud. Moodustuvad neljast või enamast lihtsuhkru molekulist. Mida suurem molekul seda väiksem magusmaitse, veeslahustuvus. Taimedel tärklis, loomsel glükogeen. Need ained on organismides varuenergia allikateks. Tselluloos-omane taimedele ja taime rakukesta ehituses. Pektiin, ligniin on ka liitsuhkrud taime raku ehituses. Kitiin-madalamate loomade kehakatete rakkudes. Lipiidid ehk rasva taolised ained- vees lahustumatud, halvad soojusjuhid, moodustuvad glütseroolist ja rasvhappe jääkidest. Elusorganismi seisukohalt on lipiide kolme tüüpi: 1.) Lihtlipiidid - nende molekulid moodustuvad glütseroolist, rasvhappe jäägist, etanool. Lihtlipiidideks on rasvad, õlid, vahad
Visuaalseid ega müraprobleeme passiivse päikeseenergia puhul ei ole. 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia Päikesekütte aktiivsüsteemid koosnevad päikesekollektorist, soojusmahutist ja soojuse jaotamise süsteemist. Päikesekiirgus absorbeeritakse mõnda vedelikku ning mahutus- ja jaotussüsteem väljastab soojust vastavalt vajadusele. Päikeseküttesüsteemi säästlikkus sõltub enamasti kollektori ja mahuti optimeerimisest vastavalt kohalikule ilmastikule, küttevajadusele, varuenergia tarnimise maksumusele jne. 1.1.3.1 Päikesekollektor Päikesekollektor neelab päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks. Soojuse edasi- toimetamiseks kollektorist võib kasutada vedelikke või õhku. Kollektori tegelik suurus sõltub energiavajadusest ja kohalikust ilmastikust. Ühepereelamu kuumaveesüsteemides on kollektori tavaline suurus 4...6 m2. Nii ruumide kütmiseks kui ka kuuma vee saamiseks mõeldud süsteemides võib kollektori pindala ulatuda 10..
ATP lammutamisel ADP-ks ja fosforüülgrupiks vabaneb energia, mida organism saab kasutada füsioloogilisteks funktsioonideks , sealhulgas toodangu sünteesiks ning konversioonil teisteks energialiikideks (ATP + H2O => ADP+P1) Ühe molekuli ATP lammutamisel vabaneb 52kJ energiat Organismis tekib ja lammutatakse pidevalt ATP molekule Hinnanguliselt iga ATP molekul retsükleerub inimorganismis 1000 kord ööpäevas II loeng 1 cal= 4,1868 J Energia loomorganismis Varuenergia ( varurasv, glükogeen ja glükogeensed aminohapped) Ainevahetusenergia ( on salvestatud adenosiinfosfaatide, ADP,ATP makroergilistesse sidemetesse. 1 mol glükoosi => 5 mol H2O 75 kg raskuse inimese päevane energiavajadus Baasainevahetus 24h. 1,0cal/kg-tunnis* 24h*75 1800 cal Kirjutamine, lugemine , lobisemine, söömine 12,5h 0,4 cal/kg-tunnis*12,5h*75 =...cal Aeglane kõnd 1h . 2,0 cal/kg-tunnis*1h*75 =150 cal Proteiin Def
Tärkamisel ei ole vegetatsiooni aeg tähtis, seemned võivad idaneda kogu suve jooksul. Kevadel seemnest kasvanud taim on sügiseks võrsunud ja mitme noore risoomiga. Esimesel kasvuaastal moodustuvad lühivõrsed, mille põhiline ülesanne on toitainevarusid risoomidesse talletada. Lühivõrsete põhifunktsioon toimib seda efektiivsemalt, mida kauem saavad lühivõrsed sügisel kasvada (see on teraviljade koristusjärgne periood). Teisel kasvuaastal paljuneb orashein generatiivselt ning varuenergia läheb kõrtest ja vanadest risoomidest üle noortesse. Üks taim võib suve jooksul anda kuni 50 risoomi, millest mõned on kuni 2 meetri pikkused. Tõrje Orasheina tõrje eeldab kõigepealt kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomist, taimede tiheda seisu saavutamist ning otstarbeka külvikorra rakendamist. Mida rohkem kultuurtaim orasheinast üle kasvab ja mida halvemates valgustingimustes umbrohi on, seda tagasihoidlikumalt ta kasvab
trüptofaan, histidiin, arginiin*, glütsiin* *lindudele Kriitilised aminohapped: lüsiin, metioniin, tsüstiin, trüptofaan, treoniin 2. Energia kui toitefaktor. Energia arvestuskategooriad. Kõige tähtsam energia organismis on ainevahetusenergia e ATP. ATP-d sünteesitakse raku mitokondris. Glükoos + O2 -> ATP + H2O Energia liigid organismis: 1. Ainevahetusenergia 2. Varuenergia · Glükogeen loomne tärklis · Varurasv · Glükogeensed aminohapped (kehavalgud) Energiasisaldus org ainetes: · Rasvad 39-40 kJ/g · Valgud 25 kJ/g · Süsivesikud 16 kJ/g 1 cal = 4,1864 J 3. Mineraalelemendid. Mineraalelemendid imenduvad ning osalevad bioloogilistes funktsioonides ioonidena. Mineraalelemendid imenduvad läbi soole seina kas passiivselt või aktiivselt. Passiivne tee tähendab
annaabi.ee 
